Tolm isesüttimistemperatuur, süttimiskontsentratsiooni piirid RK 080 Igor Denissov Tallinn 2010 Tolmud Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga dispersioonilised aerosoolid. Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatu...
Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann. Kus metanaal esineb? Kus seda kasutatakse? Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaali leidub näi...
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Kalle Sild ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE Referaat Juhendaja:Stella Polikarpus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord................................................................................................................. 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 3.Isekuumenemine................................................................................................ 4 4.ÕLID JA RASVAD.................................................................................................. 5 5.LINAÕLI KATSE.................................................................................................... 6 5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses................
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslik...
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai valmistada savist keraamilisi esemeid, hiljem ka metalli sulatada ja kuju muuta et teha relvasid ja tööriistu. Inimestel tekkis järjest suurem vajadus kasutada tuld valguseks. Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist ...
_____________________ _________ NAFTA MUST KULD Referaat Tallinn 2007 Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaole...
Keemilised omadused Metanool (CH3OH) on Lihtsaim alkohol, kuuludes alkanolide rivisse. Värvuselt on ta 3 läbipaistev, pisut vänge lõhnaga. Toatemperatuuril on ta vedel, (tihedusega 790kg/ m ). Keemistemperatuur on 64,7 kraadi. Kasutusaladeks on lahustid, antifriis, kütus jm. Lahustina lahustub igas vahekorras hästi veega, samuti teiste alkoholidega. Samuti lahustub bensiinis, õlides ja orgaanilistes ainetes. Tootmine Metanooli saab kõige lihtsamini orgaanilist materjali kääritades, triviaalnimetus ,,puupiiritus" tulebki nimelt sellest, et üks esimesi viise metanooli toota oli seda puidust destilleerida. Tänapäeval sünteesitakse metanooli katalüütiliselt vesinikust ja süsinikmonooksiidist. Metanooli kasutatakse tööstuses formaldehüüdi, äädikhappe ja muude kemikaalide edasise tootmise algainena. Metanooli põletamine Metanooli on võimalik ka põletada, le...
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
Pakkida 20 L 3-aminopropeeni sobivasse pakendisse Aineregistri kasutamine (INDEX) 3-Aminopropene, see - 6.1 2334 Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17) Kontrollida, kas veerus 16b on segregeerimiskoode? Ei ole Ohutuskaardi kasutamine (tihedus, keemistemperatuur, lõike 14 veoeeskirjad jm) Võrrelge ohutuskaardil 14. lõikes olevat viidet IMDG koodeksile ja käesoleva ülesande punktis 1.1 saadud tulemust (UN number, õige veonimetus (PSN), ohuklasse ja pakendusrühma). IMDG koodeks: UN2334, ALLYLAMINE cl 3(6.1) PGI Ohutuskaart: UN2334, ALLYLAMINE, cl 3+6.1, PGII Ohutuskaarti kasutamine FÜÜSIKALINEOLEK;VÄLISKUJU: VÄRVITU KUNI KOLLANE VEDELIKTERAVA LÕHNAGA FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem . ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits...
ALTERNATIIVKÜTUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Rapsiõli mootorikütusena Biodiislikütuse tootmiseks kasutatakse peamiselt rapsi-, päevalille- ja sojaõli, harvem lina-, maapähkli-, oliivivõi mõnda muud õli. Euroopas kasutatakse biodiislikütuse produtseerimiseks valdavalt rapsiõli rapsiseemnete suure õlisisalduse tõttu. Rapsiõli mootorikütusena kasutamise üheks oluliseks argumendiks on juba eeltoodud taimeõlikütuste eeliste kõrval rapsiõli soodne energiabilanss (biokütuse tootmiseks kulutatud energia suhe toodetud biokütuse energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb raps...
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
Tabasalu Ühisgümnaasium FOSFOR Referaat Koostaja: Vivian Ruumet 11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS....................................................................................................
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused.............................
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud ...
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
annaabi.ee 
