osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim. entroopiaks. 1. entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 2. entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 3. iseeneslikes soojuslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. 4. entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakest jaotuse ühtsust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia.
veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Süsteemi entroopia vähene kasv või isegi vähenemine on võimalik ainult suure välise entroopia kasvu arvelt. Seega organismide madala entroopia säilitamine tuleb keskkonna entroopiakasvu arvelt. Näiteks, kui roheline taim toodab CO2-st glükoosi, siis tekkinud suurem molekul on rohkem
Soojusmasina kasutegur: Näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. =(Q - Q')/Q ; =(T-T')/T. Entroopia: * Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteedi. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. * Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. * Entroopia on suurem, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. * Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Igiliikur e. Perpetuum mobile?: Kui süsteemile soojust ei anta, saab ta tööd teha ainult siseenergia arvel. See tähendab Q= U + A => U = -A ; Igiliikur on võimatu! 7390
TD-s on kahesuguseid protsesse: pööratav protsess ja mittepööratav protsess(sooja vett külmast eraldamine) Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad. TD II printsiip: Soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Iseeneslikes protsessides, suletud süsteemis entroopia suureneb.
2. Mass 3. Sagedus 4. Millal omab keha energiat? 5. Entroopia Suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem kvaliteet, seda väiksem entroopia. Suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi tasakaaluolekut. Mida tasakaalulisem süsteem, seda suurem entroopia. Suurus, mida kasutatakse TD II seaduse sõnastamisel, iseeneslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. Suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses osakeste jaotuvust süsteemis. Mida ühtlasemalt on osakesed jaotatud, seda suurem entroopia. Entroopiat saab vähendada avatud süsteemis, seda aga ülejäänud keskkonna entropia kasvul. 6
olekutelt tõenäolisematele · Suletud süsteemis süsteemi entroopia kasvab. Entroopia - S · Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. · Entroopia on suurus, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Ainete klassifitseerimine agregaatolekute alusel AINED Agregaatolekud Gaasid Tahked ained Vedelikud Aine lõtvolek Aine tihkolekud Molekulidevahelised jõud
annaabi.ee 
