PARKINSONI TÕBI
tõbi.
PARKINSONI TÕBI
Esmakordselt kirjeldas 1817. aastal James Parkinson.
Krooniline haigus.
Määratakse antiparkinsonistlikud ravimid.
Haiget häirivad enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning
ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired.
Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa
kahjustamisel- ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest.
Enamikel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt.
Haiguse sümptomid iseeesest ei taandarene.
Mitteväljaravita haigus, kuid kaasaegse raviga saavad
haiged säilitada aktiivse elu väga pikaks ajaks.
Ei lühenda tavaliselt eluea pikkust.
LÄHEMALT TUNNUSTEST
Treemor e. värin- ilmneb rahuolekus, võib esineda eri
kehaosades, muutub erutuse ja pingega tugevamaks.
Lihasjäikus e. rigiidsus- väliselt vähe märgatav, ei
muuda patsienti tavaliselt abituks.
Bradükineesia e. liigutuste aeglustumine- kõige
häirivam, varakult võib esineda miikikavaegusena