4.Nikitin, V. P. (1953). Eriloomakasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 388 lk. 5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015). 6.Randlaht, I. (2011). Eesti Hobune. Tallinn: Eesti hobuse kaitse ühing. 155 lk. 7.Sinikas, K. (2001). Eesti hobuse iseärasused. [e-ajakiri] http://www.esthorse.ee/index.php? id=eesti-hobuse-isearasused-(kulliki-sinikas)-88 (15.11.2015). 8.Tamsalu, H. (2001). Eesti hobuse välimik ja mõõtmed. Tartu: Eesti põllumajanduseülikool. 97 lk. 9.Värvuste kirjeldused. - Eesti hobuse kaitse ühing. [WWW] http://www.esthorse.ee/index.php?id=varvuste-kirjeldused (15.11.2015). 7
Laanemeri on uks enam Veevahetusookeaniga (Pohjamerega); Laanemere jogede voolu uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega mojutab oluliselt lume kevadine sulamine, mistottu Soome lahe labi kitsaste Taani vainade (Oresund: laius 2 km, sugavus 8 m, jogedel oli perioodil 1980-1990 aprillis 3 korda suurem Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere vooluhulk kui talvel ning 2 korda suurem kui suvel. Soojadel isearasused: Poolsuletud meri; Laanemere veevahetus on ca 30 talvedel esineb aravoolu maksimum varem, naiteks 1989 ja 1990. aastat; Riimveeline; Esineb vertikaalne kihistatus; Riimveelisuse Teise aravoolu maksimumi sugisel (oktoobris-novembris) tottu on Laanemeri liigivaene; Vaatamata sellele on Laanemeri pohjustab vihmade maksimum augustis-septembris. Soolsuseks isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee
ka omad geenid. Naiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Molekulaargeneetika alused Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni sailitamisel ning edasiandmisel. Kui eelnevatel perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul. 2) suur paljunemiskiirus 3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine 4) lihtne kasvatada. Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest Escherichia coli ja tema faage. DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsutoplasmas
se kuuluvad mitmed erinevad koed, mis k6ik koos nismi tase kattuvad. Seet6itu ilmner.,ad tdienda- tagavad vere ringlemise veresoontes Siit nahtub, et vad elutegeruse isearasused alles hulkraksete organ on kudede kogum, mis taidab mingit kindlat or6;anismide juures. Iga organismi talitlused s61- funktsiooni Katteseemnetaimede organid on juur, vars, leht. 6is ja vili Enamikul loomadel on neid aga tuvad tema elundite ja elundkondade koostoost.
annaabi.ee 
