Harjus
Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii
noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi
kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad
ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul
kombel harjuse kodujõkke kudema satub.
Harjus koeb tavaliselt mais. Nagu öeldud, on ta territoriaalne ja seetõttu jagatakse
sobiv piirkond jõest isasharjuste vahel üksikuteks kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt
võib ulatuda 4...5 meetrini ning seal peaks leiduma mõni soodne varjepaik kivi või
puurondi näol. Isasharjus teeb kudemisperioodil iseloomulikke vabisevaid liigutusi,
millega kaasvõitlejaid eemale peletatakse, emasisendeid aga ligi meelitatakse. Koetava
marja jaoks valmistab emasharjus lohukese, mis pärast marja viljastamist kruusaga
kaetakse. Pärast kudemist tungib isane tavaliselt emasele kallale, viimane aga sellest
annaabi.ee 
