PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid)
suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. Ka tütardele on isa väga tähtis. Vahel on vaja tütrel nõu ja seda saab ta kõige rohkem isalt. Isa pole üheski arenguetapis kõrvalseisja ning on möödapääsmatult oluline isik, ja ema teda asendada ei saa. Paljud kasvavad isata ka sellepärast, et paljud isad peavad raha teenismise eesmärgil töötama välismaal, kuna seal on tunduvalt suuremad palgad kui eestis. Isaroll on lapsele elus väga tähtis. Üldiselt peavad kõik lapsed kasvama koos isaga.
525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 6.) Kuidas oli korraldatud perekonnaelu Vana-Egiptuses? Naise roll perekonnas/ühiskonnas. Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. 7.) Selgita väljendit: Vana-Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Too näiteid!
· Majanduslik stress ja vaesus · Perekonnaüksuste isoleerumine · Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised · Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste individualiseerumine ISADUS Kirjandusest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsust laste elus. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus, naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud 2 perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam tulevasi isasid. Kõrgelt hinnatakse isa olemist lapse sünnitamisel. Ettekujutus mehest kui isast võib olla vastuoluline:
b. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee, mis loodi sundvärbamisega: · Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks. · Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki. c. Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud. 5. Perekond ja olustik a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d. Maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal.
antropolooge vastavate teemade juurde Sigmund Freud (1856-1939) Arenda oidopuse kompleksi teooria välja võrdlevale etnoloogilisele materjalile tuginedes Teooria väidab, et kuna isal on seksuaalne juurdepääs isale, aga poegadel ei ole, kujuneb poegadel armukadedus isa vastu, mille edukast ületamisest sõltub nooruki edasine areng Bronislaw Malinowski (1884-1942) Trobriandid – matrilineaalne ühiskond, seega poisi emapoolsel onul materiaalne „isaroll“ Poistel on läbivalt soe suhe pärisisaga, jahe suhe aga onuga Materiaalsed suhted generatsioonide vahel määravad generatsioonidevahelise läbisaamise (ja isiksuse kujunemise), mitte seksuaalne juurdepääs ja armukadedus Margaret Mead (1901-1978) Samoa noorukit kujunemine võrdluses USA noorukite kujunemisega – teismeajaga seotud piirangud on seotud ühiskonna ja kultuuriga.
Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõudmiste olukorras (näit. sportimine vs. lapsega tegelemine) (Kutsar 2007: 53). Kirjandustest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsusest laste elus. Eriliselt rikas on kirjandus sotsiaal- ja perepoliitika valdkonna kuuluvate tekstide poolest naiste töö ja pereelu ühitamise/ühitamatuse kohta. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonnas poliitilise retoorikasse juurde tulnud mõisteid, nagu aktiivne isadus, isapuhkus; naistenõuandlate juures töötavad emakoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam (tulevasi) isasid; kõrgelt hinnatakse isa osalemist lapse sünnitamisel (Kutsar 2007: 51). Ettekujutus mehest kui isast võib olla ka vastuoluline
annaabi.ee 
