· gooti stiili tõrjus Euroopast välja alles 14. sajandil tekkinud renessanss 16. sajandil ARHITEKTUUR · suurimad saavutused seotud mõlemas stiilis kirikutega · keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem ja aknad ülal · BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid
nina, kõrge laup, esiletungiv ülahuul, väike alalõug ja teised näo ning pea defektid. Postnataalne areng on peetunud ja eluiga lühike. Oluliseks puudeks on vaimne alaareng, mille otseseks põhjuseks on ilma käärudeta ajukoor (lissenotsefaalia). Väike deletsioon 17. kromosoomi lühikese õla p13 piirkonnas-liigitati haigus mikrodeletsioonisündroomiks 35. Pradel-Willi /Angelmani sündroom PraderWilli sündroom (PWS) on haruldane geneetiline haigus Isapoolses 15 kromosoomis on deleteerunud (või ei ekspresseeru) piirkond (või osa sellest) q11- 13 (sisaldab 7 geeni) Esimesena kirjeldas selle 1956 A. Prader ja H. Willli Sagedus 1:10000 kuni 1:25000 sündidest Isapoolne pärilikkus on oluline selle pärast, et 15 kromosoomi piirkond allub geneetilisele imprintingule. See tähendab, et osad selle piirkonna geenid on ainsad aktiivsed koopiad. Kuna teised koopiad on vaigistatud imprintingu kaudu.
php?lk=496 Rajasalu, T. Mis on I tüübi diabeet? 2.2 II-TÜÜPI DIABEET Selline diabeedi vorm on rohkem levinum. Kõhunääre on võimeline insuliini eritama, kuid ta ei funktsioneeri korralikult ning insuliini eritub liiga vähe. II tüüpi diabeedi tekke põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus, seetõttu võib II tüüpi diabeeti esineda lähematel sugulastel. Mida rohkem esineb suguvõsas diabeeti, seda suurem on võimalus haigestuda, eriti kui suhkruhaigust on olnud nii ema- kui ka isapoolses suguvõsas. Pärilikkus loob eelsoodumuse II tüüpi diabeedi tekkeks, kuid haigestumine ei ole vältimatu - see ei arene sugugi kõigil, kellel on eelsoodumus. Teist tüüpi diabeet ilmneb enamasti inimestel, kel eluaastaid üle 40. Haiguse sümptomid kujunevad järk-järgult ning on nõrgalt väljendunud, mistõttu haiguse avastamine võib võtta aega. Suurem osa neist, kes põevad II tüüpi diabeeti, on ülekaalulised, Iga liigne kilogramm nõuab
annaabi.ee 
