Naer on terviseks
arusaamata asja tõsidusest.
Tihti on ka nii, et kui kellelgi juhtub mingi naeruväärne aps tulema, siis tahes
või tahtmata hakatakse tema või õnnetuse üle kõkutama. See pole küll viisakas, kuid
väga raske on kihistust, mis pole ju tegelikult halva mõttega, tagasi hoida. Seejärel
peaks kasvõi viisakusest vabandama minema. Minuga on samuti juhtunud
humoorikaid äpardusi, ent ma isegi hakkan sageli itsitama oma totruse üle. Seega
pole kõik irvitamised pahatahtlikud, nagu need ilmselt esmapilgul paistavad.
Naerudest üks hoopis erinev asi on kahjurõõm. Palju on juhuseid, kui keegi
teeb kellelegi teisele halba ning hirnub tolle üle. Ent samas saab kõik ise tagasi.
Öeldakse ju, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Siit moraal, kui ei taha, et
sinu üle kihistatakse, ära lagista ka teiste üle. Kuigi mõnikord on tõesti hea meel, kui
mõnel kiuslikul inimesel midagi kehvasti läheb, aga seda ei maksa siis kohe