Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos
".
"Mu süda otsib endale kaaslast, aga keda tahaks, see pole veel
küps; kes mind tahavad, ei mahu jälle mu südamesse."
"Iga päevaga veendun üha enam ja enam, missugune armetu
olevus mu naiseks on. Tema muude armastusväärsuste juurde kuulub
nüüd ka veel armukadedus.
"Selle hanirumala isikuga on mu olukord üsna karm ning olen
sageli rõhutud ja umbusklik."
"Kui /.../ mõni jonnakas, torisev, jah, ma pean otse välja
ütlema, riiakas naine pidevalt kõrva juures iriseb, siis ollakse sageli
elust väsinud ja vahetataks see hea meelega haua vastu. Nii läheb
mul praegu."
"Eile õhtul /.../ olime meie kaks kristlikku abieluinimest nii
hoos, et oma viletsat olukorda sõimeldes ja kärkides Issandale ette
heita. Me süüdistasime teda kogu südamest rumaluses ja koguni
kurjuses, kuna ta: a) meie abielu ei takistanud, b) meile nii palju
lapsi (6) on andnud ja c) nii vähe, et "viisakalt" elada, sest näljas
pole me ju kaugeltki olnud."