valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või 9,4605 * 1012 km alajahtunud veepiiskade, jääkristallide, lumehelveste segust. Läbipaistvate Linnutee- meie kodugalaktika, suuruselt teine galaktika meie täherühmas (nõrgalt kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. Kõrgkihtpilved on hallikas või helenduv, ebaühtlase heledusega riba) õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. P ja K paistavad neist läbi nagu mattklaasist, Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P või K asukoht märgatav ainult heledama laigu orbiitide vahel järgi
Keskmise kihi piires eraldatakse 2 põhiliiki: 1.Kõrgrünkpilved(Altocumulus) on valged, helehallid või sinakas hallid pilved, mis esinevad lainelise kihina või pilvetompudena. Päike ja kuu paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või allajahtunud veepiiskade ja jääkristallide ning lumehelveste segust. Läbipaistvate kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. 2.Kõrgkihtpilved(Altostratos) on hallikas või õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. Päike ja kuu paistavad neist läbi nagu mattklaasist, tihedama pilvekihi puhul on päikese või kuu asukoht märgatav ainult heledama laigu järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund. Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki: 1