Tänapäeval loetakse neiks siiski vaid hõbedat, kulda ja kuut plaatinametalli plaatina, pallaadiumi, roodiumi, iriidiumi, osmiumi ja ruteeniumi. Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab viimaseid üksteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide ruteeniumi, roodiumi ja palladiumi tihedus on umbes 12g/cm³, siis rasketel plaatinametallidel osmiumil, iriidiumil ja plaatinal on see ligi kaks korda suurem ehk ~ 22 g/ cm³. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 51) 2.1) Plaatina esimene teadusliktehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur
Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgatavalt rohkem Aatomi ehituse omapära Metallidel on vähe väliselektrone, harva üle kahe