Laserid
Heelium-neoonlaser saab
töötada paljudel lainepikkustel, aga enamasti kasutatakse lainepikkust 633 nm. Heelium-
neoonlaser on odavuse ja hea koherentsuse tõttu populaarne teaduseksperimentides.
Süsinikdioksiidlaserid suudavad infrapunastel lainepikkustel koondada ühte punkti sadu vatte
energiat. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laserlõikamises ja -keevitamisel.
Süsinikdioksiidlaseri kasutegur on tavatult suur: üle 10%. Argoon-ioonlaser suudab töötada
mitmel lainepikkusel vahemikus 351528,7 nm, kusjuures ta võib kiirata mitmel lainepikkusel
korraga. [1]
Pilt 1 Heelium-neoon gaasilaser Pilt 2 Rubiinlaser
4.2 Dielektriklaser
Dielektriklaseri ehk tahkislaseri keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega
rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed. Näiteks esimene toimiv laser oligi
annaabi.ee 
