vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. *põhjustab ainete sulamis-ja keemistemperatuuride tõusu
mittepolaarne. 2.4 Iooniline side Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja tiene liidab elektrone. Ioonilist sidet võib vaadelda kovalentse sideme piirjuhuna, kus ühine elektronipaar on täielikult ühe aatomi valduses (elektronegatiivsuste erinevus on suur=. Iooniline side esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena, näiteks Na+Cl-, K+OH-, Ca2+O2-. 2.5 Metalliline side Metallikristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele nii lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde, muutudes ühisteks kõigie metalliaatomitele. Metalliaatomid muutuvad seega metalliioonideks. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine.
-) Suurema rühma nr. element saab negatiivse, väiksema rühma nr. positiivse osalaengu. -) Elektronnegatiivsus elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes. -) Polaarne kovalentne side moodustub ühiste elektronpaaride ja osalaengute tõmbumise tõttu. Nt: H2O H1/1); O8/2)6) * Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. -) Esineb elektroni üleminekul aktiiselt metallilt aktiivsele mittemetallile. -) Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. -) Molaarmass tõmbab M-i aatomilt viimase kihi elektrone ära. -) Ioonilised kristallid on tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, rabedad ja juhivad voolu lahustatult ja sulatatult. (nt. NaCl, ViS) Nt: NaCl Na11/2)8)1); Cl17/2)8)7) * Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu, jne) * Doonor akseptorside e. koordinatiivne side. -) Vesinikside on doonor-akseptorsideme erijuht.
annaabi.ee 
