ON ÜHINEMISREAKTSIOONID!!! A+B=AB Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0. ON LAGUNEMISREAKTSIOONID!!! CDC+D(kuumutamine) Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Aine Sideme liik Kristallvõre tüüp BaCl2 Iooniline side ioonivõre Cu Metalliline side metallivõre CH4(maagaas) Pol.kov. side molekulivõre N2 Mitte pol. Kov. side Molekulivõre KOH Iooniline side ioonivõre
või N-H sidemeid. iooniline side – ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu metalliline side – keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Molekulidevaheline side - suhteliselt nõrk (füüsikaline) side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos. * Aktiivne metall + aktiivne mittemetall (VIIA + O) iooniline side, ioonivõre (soolad), MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes
Harjutused ( aatomi ehitus, keemiline side ) 1 Selgitage järgmiste mõistete sisu: anioon , katioon, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, polaarne aine (molekul), ainehulk, molaarruumala, elektronskeem, elektronvalem, ioonivõre, molekulivõre, aatomivõre, metallivõre, iooniline side, vesinikside 2. Täitke järgnev tabel Max Kõrgem Min Naatriumi- Element Np Nn elektronskeem elektronvalem o.-a. oksiid o.-a. ühend Al . . .l . . . 0 ----------
11. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Põhjustab elektrijuhtuvust, soojusjuhtivust, plastilisust ja annab metalse läike. 12. Aktiivne metall + aktiivne mittemetall = iooniline side Aktiivne mittemetall + aktiivne mittemetall = polaarne kovalentne side Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0
lahuse pH väärtusest). INHIBIITOR- aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust; negatiivne katalüsaator. IONIIT ehk ioonivaheti- tahke aine, mis vahetab oma koostisioone teiste ioonide vastu. IOON- aatom või aatomite rürühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. IOONILINE SIDE- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side.( metall+ mittem.) IOONILINE AINE- aine, milles ioonid on seotud ioonilise sidemega. IOONILINE KRISTALLVÕRE (ioonivõre)- kristalli moodustuvate ioonide korrapärane ruumiline asetus. IOONREAKTSIOON- ioonivaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustas. IOONIVÕRE ( iooniline kristallvõre)- ioonide korrapärane paigutus kristallis. ISOTOOP- keemilise elemendi teisend, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, aga erisugune arv neutroneid; samasugune aatomnumber (tuumalaeng) kuid erinev massiarv. ISESÜTTIMINE- aeglase oksüdatsioonireaktsiooni tulemusena ainete (materjalide)
2 Iooniline side (M+MM) Iooniline side tekib elektrone loovutava metalli aatomi ja elektrone haarava mittemetalli aatomi vahel. Näiteks Ba Cl2 ; Ba S; Fe2 O3; Ioonilise sideme tekke käigus muutub metalli aatom + iooniks,( sest ta annab elektrone ära) ja mittemetalli aatom muutub iooniks (,sest ta haarab elektrone endale juurde.) Ioonilise sidemega aineteks on ioonvõre. Ioonvõrega ainetes ei ole molekule. Teeme näiteks NaCl ioonivõre moodustumise: Aatom Na+11| 2)8)1 aatom Cl +17 | 2)8)7) Na + Cl - naatriumkloriid Na + Cl Na +ioon Cl ioon +ioon Na+ +11| 2)8) -ioon Cl- +17| 2)8)8) Elektroodid + ja +katioon (liigub katoodi suunas -) -anioon (liigub anoodi suunas + ) Kovalentne side Tekib lähedaste omadustega mittemetalli aatomite vahel. Elektronegatiivsus aatomi omadus, võime siduda elektone tuuma ümber. Metalli aatomitel on suhteliselt väike elektronegatiivsus ja mittemetallide
tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. -) Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. -) Mittemolekulaardsed ained koosenavad ioonidest või aatomitest. * Aine ehituse ja keemilise sideme tüübi määramine - Keemiline side: -) Kovalentne side: *) mittepolaarne (mittemetall lihtainene ja C-H) molekulivõre. *) polaarne (erinevad mittemetallid) aatomivõre. -) Iooniline side (metalli ja mittemetalli aatomite vahel) ioonivõre. -) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega. * Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused.
annaabi.ee 
