lisaks radioaktiivsetele kiirgustele võivad ka röndgen ja gamma kiirged ironiseerida , seda nim . Ioniseerivaks kiirguseks. On selgunud ,et ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogilist objektide aatomit ja aatomite keemilist kiirgust.Selle tagajärjel moodustuvad organismis võõrmolekulid , mis tekitavad nt . vähirakke või hukutavad vajalikud rakud.Ioniseeruv kiirgus võib esile kutsuda ka geneetilisimutansioone. Kiirguse mõju organismidele iseloomustatakse kiirguse neeldumisdoosiga.See on ioniseeruva kiirguse energia ja kiiratava aine massisuhe.kiirguse mõju organismile sõltub kiirgusedoosist. Kergemal juhuln võivad tekkida päikesepõletust meenutavad kahjustused , see aga võib põhjustada ka silmakaed , vereloome häired , leukeemia , ja suurtes doosides surm . inimene talub pikemajalist ühtalstdoosi paremini kui korraga saadud suurt kiirgus hulka. tegelikult ümbritseb meid igapäevaselt looduslik kiirgusvoog ,aga ta ei ole sellises koguses kahjulik.
Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. Näiteks jää vesi aur või jää aur (jäätanud pesu kuivamine ) või aur jää (õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekuks plasma olekut. Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas. Plasma koosneb ioonidest, neutraalsetest aatomitest, elektronidest ja footonitest (kiirguste üliväiksed osakesed). Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeruva kiirguse mõjul. Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.). Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerumud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik elektronid). Plasma uurimine on tänapäeval väga oluline, sest just kõrgtemperatuurilises plasmas (üle 10 miljoni kraadi) saab põhimõtteliselt teostada juhitavat termotuumareaktsiooni (siiani pole see märkimisväärses koguses veel saavutatud)
30 elektrostaatilise ühiku elektrilaengut (1,61 x 10 12 ioonpaari grammi õhu kohta). See vastab absorbeerunud energiahulgale 83,8 ergi. Kasutatakse veel ühikuid “rad” ja “rem” mis vastavad mõlemad adsorbeerunud energiahulgale 100 ergi grammi kohta vastavalt kas igas keskkonnas või inimorganismis. 4. Bioloogiline toime ja rakendused meditsiinis. Oma ioniseeruva toime tõttu radioaktiivsus kahjustab elavaid organisme. DNA (sellest edaspidi) kahjustused põhjustavad mutatsioone , mis viivad kasvajate ja sünnidefektide tekkele. Radioaktiivsuse toime elavale sõltub doosi suurusest ja sagedusest, radiatsiooni tüübist ja tema allika asukohast (kas keha sees või väljas). Välise emisiooni puhul on kõiege ohtlikumad kiired, organismisisese emissiooni puhul on kõige ohtlikumad kiirgajad. Looduses esineb paratamatult radioaktiivsuse foon (nn.
annaabi.ee 
