Lühilaine levi
kõrgusel ja peale päikese loojumist hajub kiiresti. Kuna õhutihedamas keskkonnas asuvale
D kihile on päikese ioniseeriv mõju suhteliselt väike, on ka ioniseerumise tihedus väike ja suurem
osa raadiolaineid (välja arvatud pikad ja ülipikad lained) läbib nõrgalt ioniseeritud kihi tagasi
peegeldumata.
Ionosfääri järgmist, kõrgemal asetsevat ioniseeritud kihti nimetatakse E kihiks. E kiht asub
keskmiselt 110 - 120 km kõrgusel. Ioniseerumistihedus tõuseb maksimaalseks keskpäeval kui
päikese kiirgus on maksimaalne ja langeb öösel võrdlemisi hõredaks, kuid ei haju täielikult.
D kihist hõredamas õhukeskkonnas asuvale E kihile on päikese ioniseeriv mõju tunduvalt
tugevam, tänu millele hakkavad peegelduma ka lühilained.
Ionosfääri kõrgeimat ja kõige tugevamini ioniseeruvat kihti nimetatakse F kihiks. F kiht asub
öösiti keskmiselt 270 - 280 km kõrgusel. Päevasel ajal aga jaguneb F kiht päikesekiirguse mõjul