moodustavad plasmakogumeid. Nendest tunnustusest ja kirjeldustest oletaski teadlane, et keravälk on nagu pisike must auk [6]. 5 4. P. KAPITSA HÜPOTEES Pjotr Kapitsa hüpoteesi kohaselt on keravälk plasmanähtus, kus välgukanalis ioniseeruvad kergemate elementide aatomid ning need tekitavad plasma. Kõrgel temperatuuril peab gaas täielikult ioniseeruma. Kapitsa näitas, et sobiva välise energia allika olemas olemise korra on võimalik kuuma plasmakera piisavalt pikaajaline eksisteerimine ja terimiline isoleerumine ümbritsevast keskkonnast. Keravälk ei süüta alati kergesti süttivaid aineid tema läheduses [7]. Selle juures on väga oluline roll ümbritseval maastikul, mis võib tekistada soodsaid tingimusi resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid. Kapitsa teooria aitab
kondenseeruma, tekkisid hiigelsuured tähed, mis kiiresti „läbi põlesid“ ja oma elu plahvatusega lõpetasid. 2. Plahvatades tekkisid raskemast keemilistest elementidest koosnevad pilved, mis hakkasid kokku tõmbuma – tekkisid kaasaegsete tähtede eellased – prototähed, mis olid ümbritsetud hõredamast materjalist kettataolise pilvega 3. Prototähe temperatuuri tõustes hakkas kettas asuv gaas ioniseeruma, tema magnetväli pidurdas prototähe pöörlemise kuid kiirendas kettas asuva aine pöörlemist 4. Pöörlevas kettas hakkasid tekkima tihendused – nn protoplaneedid, kusjuures tihedam materjal koondus tähele lähemale, kergem aga sellest eemale (sama toimus protoplaneetide kuudes) 5. Tähe kiirgus „puhastas“ süsteemi üleliigsest materjalist – algsest väljaspool tähte asunud massist jäi alles vaid 1/1000 6
annaabi.ee 
