molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape). Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a). a= i * CM i iooni aktiivsustegur; CM mol/dm3. Ioonitugevus =½(C1z12+C2z22+...+Cnzn2). (<0.005) log i= -0,509 zi2 ; suuremate väärtuste korral log( i)= -(0.5*zi2* / 1+). pH= -log(aH+). Tiirimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine
püsiv. 25 C juures hüdroonium- ja hüdroksiidiooni kontsentratsioonid vees on võrdsed , olles 10 –7 M , siit tuleneb vee nn. ioonkorrutis Kw = [H3O+] [OH-] = 10 –14 . Hapete tugevust vees väljendatakse nende ionisatsioonikonstandiga (K a): HA + H2O H3O+ + A– , Kc = [H3O+] [A–]/[HA] [H2O], [H3O+] [A–]/[HA] = Kc [H2O]; siit tuleneb vee kui happe jaoks tema ionisatsioonikonstant Ka = Kc [H2O] = [H3O+] [OH–] / [H2O] Vee molaarne kontsentratsioon on 55,5 M, seega vee Ka = 1,8 10 –16 . Üldjuhul happe HA jaoks vesilahuses kirjutame Ka = [H3O+] [A–] / [HA], kus A– on happega HA konjugeeritud alus. Ka nimetatakse ka happelisuse konstandiks (pea meeles, et vee kontsentratsioon lahjendatud lahuseis on ca püsiv ja ei lähe võrrandi).
annaabi.ee 
