n0...n: = - saame . Siin ongi tõenäosus, et elektron läbib vahemaa pikkusega x ilma põrkumata. Teepikkusel x, väljas E kogub elektron laenguga q energia x E q Ionisatsioon toimub, kui x E q Wi , siit ioniseerimiseks vajalik teekond xi avaldub valemiga . Tõenäosus, et xi on . Seega: (1/cm). Põrkeionisatsiooni tegur e. Townsendi I koefitsient võrdub ühe elektroni poolt sooritatud ionisatsioonide arvuga, kui see elektron liigub välja suunas ühe pikkusühiku võrra. 11. Elektronide laviin Teepikkusel dx toimub n dx ionisatsiooni. Seega dn = n dx Integreerides Saame Ühtlases väljas on kaugusele x jõudnud laviinis elektroni. 12. Sõltumatu lahenduse tingimus ühtlases väljas madalatel rõhkudel Välisest ionisaatorist sõltumatu lahenduse eelduseks on sekundaarne ionisatsioon, mille allikateks võivad olla:
Kui kaks üheaegset ionisatsiooni leiab aset ühe lämmastikaluste paari juures üks ühel ja teine teistel DNA külgahelatest, siis tekib mõistetavalt täielik kromosoomi katkemine. Katkenud kromosoomi kumbki osa sisaldab erineva hulga geneetilist materjali. Kui kahjustatud kromosoom jaguneb, siis uued tütarrakud ei ole enam geneetiliselt informatsioonilt identsed, sest nad said jagunemise käigus erineva osa geneetilisest infost. Kahjustuse tekke sügavust ja sõltuvust doosi suurusest ning ionisatsioonide päritolust (ühe ja sama või kahe erineva kiirgusfootoni tekitatud kiirete elektronide liikumisel tekkiv ionisatsioon) ning arvust illustreerib järgnev joonis: Kromosoomide kahjustuste sõltuvus neeldunud doosist. Järgneval skeemil on kujutatud ühte võimalikku geneetilise informatsiooni kadumise viisi: Replikatsioonieelsel interfaasi kromosoomil tekib kaks DNA ahela kaksikkatkestust, moodustub atsentriline ring (kromosoomi osa, mis ei sisalda tsentromeeri), mis
annaabi.ee 
