Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Alfaosakeste laengu-massi suhe erineb ligikaudu
8000-kordselt elektronide laengu-massi suhtest. Selle tulemusel on erinevate osakeste
poolt tekitatud ionisatsioonide ruumiline paigutus vägagi erinev. Simulaatori abil on
võimalik erinevate osakeste võimalikku teekonda iga ionisatsiooni eraldi täpikesega
märkides nähtavaks muuta.
Madala energiaga elektron (5keV), mis võiks olla liikuma radiodiagnostikas
kasutusel oleva energiaga rö-footoni poolt, jätab õrna jälje.
Ionisatsioone märkivad kohad sellel jäljel on hästi eristatavad, seega võime nimetada
rö-kiirgust hõredalt ioniseerivaks kiirguseks
1MeV energiaga elektron, mis võiks olla liikuma pandud näiteks Co-60 eralduva
gammakiirguse poolt, on veelgi hõredamalt ioniseeriv.
Suurema energiaga elektronid liiguvad hõredamalt ioniseerides.
Suure massiga laetud osakeste liikumine tekitab tiheda ionisatsioonide jada, seega
võime neid kiirgusi nimetada tihedalt ioniseerivateks.