1. Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. 2. Positiivne ioon tekib siis kui aatom annab ära elektrone. Negatiivne laeng tekib siis lõkui aatom võtab juurde elektrone. 3. El.vool metallides on elektronide suunatud liikumine. el.vool elektrolüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine. El.vool gaasides on elektronide ja ioonide suunatud liikumine. El.vool vaakumis on elektronide suunatud liikumine. 4. Sõltuv gaaslahendus oleneb vlisest ionisaatorist(kui välise ionisaatosir eemaldame, siis gaaslahendus katkeb) Sõltumatu gaaslahendus välise ionisaatori eemaldumisel gaaslahendus ei katke (voolu jätkamise põhjuseks on elektronide termoemissioon, sekundaaremissioon) 5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest. Kasutamine: 1) ühe metallipinna katmisel teise kihiga (nt. Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmisel
(1/cm). Põrkeionisatsiooni tegur e. Townsendi I koefitsient võrdub ühe elektroni poolt sooritatud ionisatsioonide arvuga, kui see elektron liigub välja suunas ühe pikkusühiku võrra. 11. Elektronide laviin Teepikkusel dx toimub n dx ionisatsiooni. Seega dn = n dx Integreerides Saame Ühtlases väljas on kaugusele x jõudnud laviinis elektroni. 12. Sõltumatu lahenduse tingimus ühtlases väljas madalatel rõhkudel Välisest ionisaatorist sõltumatu lahenduse eelduseks on sekundaarne ionisatsioon, mille allikateks võivad olla: · laviinist katoodile suunduvad ioonid · laviinist lähtuv katoodi fotoionisatsioon · gaaside segus toimuv fotoionisatsioon a) Lahendus madalatel rõhkudel Madalatel rõhkudel (p 1 mmHg) võivad ka katoodile suunduvad ioonid katoodi pinnast elektrone välja lüüa. Pinnaionisatsiooni tegur e. Townsend'I III tegur näitab mitu elektroni lööb pinnast välja üks ioon