Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid moodustasid hiljem galaktikad, mida me tänapäeval näeme. Tõendeid varaste galaktikate kohta leiti 2006. aastal, kui avastati, et galaktikal IOK-1 on harukordselt suur punanihe (6.96), mis vastab 750 miljonile aastale pärast suurt pauku, mis teeb sellest kaugeima ja kõige algelisema galaktika, mida me näinud oleme. Üksikasjalik protsess, kuidas varased galaktikad tekkisid, on astronoomias suur avatud küsimus. Teooriaid saab jagada kahte rühma: ülalt-alla ja alt- üles. Ülalt-alla-teooriates tekivad protogalaktikad aine pideva ja suuremahulise kokkukukkumise teel, mis kestab umbes sada miljonit aastat
rurg^ 'eyalsn-rre8ele[ e1e1sns1o osrur"plreJ"d elsnurepl {lnq e}sn}nruu snle seslseer qeued ru{BJBd'elesrumpuemns rurnsal pe^l!^ srur ?prmns erulo{ DIrgI erupprd qeed seu{rs 1e '41muool qnpunJ aelesrurcpuarlg^ opnlnlsnreEol Ign olesrumpueq.".A nsreso"l 'alesrurupuernns epnln1 s") 6pesnpEurd pesnueed eruo ?rrrermns pFlnf pe,reed ruln>I :esilmsn{ else qool ourrre}nse{ e}srgw nlnJ IOK -I3: rrmse) eEeqenununs epnp{sn eEel tpooued etues e[ eruurns epnln] pruruee] srpoouod seiles eupJgl uo umse>l :IerIB^ rrrm${ e[ epnp>1snre8e1 'n1n1 esoos erusus lsepmoorsUuqep $roN 'enrur rgl sruutol {$$ur esnueoye}oo} "peteln1 se1 'Ne11essletun{gs es>1e}sTeru preseslo e>l serrooetr e{1ed 6es 'euepn1rupq1dprsn1ru1ngfg-o3
Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid moodustasid hiljem galaktikad, mida me tänapäeaval näeme. Tõendeid varaste galaktikate kohta leiti 2006. aastal, kui avastati, et galaktikal IOK-1 on harukordselt suur punanihe (6.96), mis vastab 750 miljonile aastale pärast suurt pauku, mis teeb sellest kaugeima ja kõige algelisema galaktika, mida me näinud oleme. Üksikasjalik protsess, kuidas varased galaktikad tekkisid on astronoomias suur avatud küsimus. Teooriaid saab jagada kahte rühma: ülalt-alla ja alt üles. Ülalt- alla teooriates tekivad protogalaktikad aine pideva ning suuremahulise kokkukukkumise teel, mis kestab umbes sada miljonit aastat. Alt üles teooriates
annaabi.ee 
