Raud, nikkel, koobalt
kohal). Tuntud on ligi
50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid. Ni toodetakse peamiselt sulfiidsetest
vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsetest toormest
(Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maailmas hinnatakse 70
miljonile tonnile.
Avastamine ja nimetus
Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle 2 tuhande aasta
tagasi. Inviduaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog A.F.Cronstedt 1751 rootsi
looduslikust nikkelarseniidist NiAs. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime
Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel
`vana Nick'i vask'), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes
asjaolus, et Kupfernickel(praeguse nimetusega nikoliit või nikeliin) oli väliselt väga sarnane
annaabi.ee 
