Barokiajastu muusika
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid
mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper,
oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso,
avamäng ja süit.
Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm.
Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich
Händel.
Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur
improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema
loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia
karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal