Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Kiired neutronid erivevad röntgenikiirtest põhiliselt viisi poolest, kuidas nad toimivad
absorbeerivas koes. Röntgenikiirguse footonid reageerivad orbitaalsete elektronidega
kas fotoelektrilise neeldumise või Comptoni protsessi kaudu, põhjustades kiirete
elektronide tekke. Neutronid aga reageerivad aatomituumadega, tekitades kiireid
kokkupõrkeneutroneid, alfaosakesi ja raskeid tuumafragmente. Mõõduka kiirusega
prootonite puhul on domineerivaks protsessiks elastne hajumine. Intsidentneutron
põrkab kokku absorbeeriva aine aatomituumaga, osa neutroni kineetilisest energiast
antakse üle aatomituumale, osa jääb neutronile, mis kaldub senisest levikusuunast
kõrvale ja mis edasi liikudes võib põhjustada uusi kokkupõrkeid. Pehmetes kudedes
on interaktsioonid intsidentneutronite ja vesinikuaatomi tuumade (milleks on üks
prooton) vahel põhiliseks energia ülekandmise protsessiks.
Üle 6MeV energiaga neutronite puhul tekib jäik hajumine, suure energiaga neutroni
annaabi.ee 
