vabastamise teel) nii, et ükski ühtede intervall ei omaks ühisosa ühegi nullide intervalliga. Sellisel laiendusel võib abivahendina kasutada nn. ortogonaalsusfunktsiooni #, mis on kirjeldatud järgnevalt: # 0 1 - 0 0 1 0 1 1 0 0 - 0 0 0 Rakendatuna intervallide paarile näitab funktsioon #, milliste argumentide järgi on intervallid ortogonaalsed (s.o. teatud argument on ühes intrvallis 0, teises 1). Kahte intervalli nimetame mittekattuvateks, kui nad on ortogonaalsed vähemalt ühe argumendi järgi. Kui intervallid on ortogonaalsed mitme argumendi järgi, võib osa argumente vabastada (s.o intervalli suurendada ehk vastavat konjunktsiooni lühendada). · Näide 1 23 1_ intervallides_000- ,0 - 01 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = 0_ intervallides_ - 1001011
nii, et ükski ühtede intervall ei omaks ühisosa ühegi nullide intervalliga. Sellisel laiendusel võib abivahendina kasutada nn. ortogonaalsusfunktsiooni #, mis on kirjeldatud järgnevalt: # 0 1 - 0 0 1 0 1 1 0 0 - 0 0 0 Rakendatuna intervallide paarile näitab funktsioon #, milliste argumentide järgi on intervallid ortogonaalsed (s.o. teatud argument on ühes intrvallis 0, teises 1). Kahte intervalli nimetame mittekattuvateks, kui nad on ortogonaalsed vähemalt ühe argumendi järgi. Kui intervallid on ortogonaalsed mitme argumendi järgi, võib osa argumente vabastada (s.o intervalli suurendada ehk vastavat konjunktsiooni lühendada). Näide 1 1_ intervallides_000,0 01 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = 0_ intervallides_ 1001011 ,
annaabi.ee 
