4. PUHAS EKSPORT (Ep) – rahvusvaheline tarbimine, mis soltub maa valismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN kover nihkub ules (nihe A-A’). 2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende
Muugikaibe prognoosiga tasub vaeva naha, sest paljud teised kirjed erinevates eelarvetes sõltuvad sellest tugevalt (nt paljud kulud, nende kaudu nõuded ja võlgnevused ning loomulikult rahaseis). Soovitav on g maaramiseks jagada seda mõjutavad tegurid kaheks: Ettevõttesisesed tegurid [tootmis- ja teenindusvõimsus (inimeste arv, pind, seadmete jõudlus), turundus jms] Ettevõttevalised tegurid (majanduskasv, inflatsioon, intressimaarad, tööturu olukord jms) 31. Mille järgi planeeritakse muud äritulud, finantstulud? Skeemis 1 on aritulude hulgas veel muud aritulud, mis on ebaregulaarselt aritegevuse kaigus tekkivad tulud [nt põhivara muugist saadud kasum (selle arvutamine on toodud rahavoo eelarve alapeatukis), saadud leppetrahvid, viivised, dotatsioonid jm]. Kuna nimetatud kirje vaartus sõltub tugevalt konkreetsetest erakorralistest tehingutest, siis jargmise aasta vaartus võiks olla:
annaabi.ee 
