Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"intressimaar" - 3 õppematerjali

Makroökonoomika eksam
24
doc

Makroökonoomika eksam

a. tarbimise ja saastmise vahel b. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel *c. tarbimise ja SKP vahel d. kulutamise ja saastmise vahel ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 20 (1 point) Milline on 1000 kroonise kupongvolakirja muugihind tana, kui realiseerimiseni jaab kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja volakirja noutav tulumaar e. teiste analoogsete volakirjade intressimaar on 5%. a. 975 *b. 1136 [100/1.05 + 100/1.05^2 + 1100/1.05^3] c. 1321 d. 1000 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 21 (1 point) Milliseid kaupu nimetatakse noudluse ja pakkumise teoorias alavaartuslikeks teenusteks voi kaupadeks? *a. kui sissetulekute langedes kasvab noudlus selle jarele b. kui sissetulekute toustes kaob kaup muugilt c. kui sissetulekute toustes kasvab noudlus selle jarele d

Majandus → Makroökonoomika
358 allalaadimist
Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48
18
docx

Raha ja rahasüsteemid (õpik lk 11-48)

Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse Turg 100+x+y töölised Ostab kauba 100 Rahapoliitika (opik lk 70-132), Moodle i materjal Euroopa Keskpanga poliitika 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid o Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika- otsused rahapakkumise muutumise kohta o Eesmärgid :majanduse üldine kasv, hinnastabiilsus, korge tööhoive 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus.

Majandus → Rahanduse alused
9 allalaadimist
Raha ja pangandus
32
docx

Raha ja pangandus

varade ja/voi kohustuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimaara muutustele. 43. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel. DGAP (duration gap) on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel (vt valem 3.31). Vastavalt DgAp kontseptsioonile on intressitundlikud need varad ja kohustused, mille intressimaar on fikseeritud. Mida suurem on absoluutne DgAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju tema varadele, kohustustele ja loppkokkuvottes ka omakapitali turuvaartusele. (3.31) DGAP = DA – U × DL kus DA – kaalutud keskmine aktivate kestus, DL – kaalutud keskmine passivate kestus, U – kohustuste suhe passivatesse. 10. Välisvaluuta avatud netopositsioon

Majandus → Raha ja pangandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun