Vähk
suure tõenäosusega seotud kaasasündinud geneetiliste defektidega.
Vähi tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged. Avastatud on kaks onkogeeni, BRCA1 ja
BRCA2, mis juhivad piimanäärmevähi teket. Samas on geneetiline tekkemehhanism tõestatud
tänaseks vaid napilt 5 % -l vähihaigetest.
7
Vastavalt epiteelile, millest vähkkasvaja alguse saab, jaotatkse rinnanäärmevähk lobulaarseks
ning intraduktaalseks. Lobulaarne vähk areneb rinnanäärme näärmelise sagariku (lobulus)
epiteelist ning intraduktaalne juhade sisepinda vooderdavast epiteelist. Kui kasvaja ei ole
väljunud sagariku piiridest või juha seinast, nimetatakse seda kohtlevivaks kartsinoomiks. Kui
kasvaja on nendest piiridest läbi kasvanud, nimetatakse seda levinud ehk invasiivseks
kartsinoomiks. Rinnavähki võib jagada lokaalse kolde kasvutüübi järgi sõlmeliseks vähiks
ning infiltratiivseks vähiks. (Labotkin 2004).