Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 4ns. Aadressi dekodeerimine võtab aega 3ns. Adresseeritud seade edastab andmed siinile 5ns möödumisel. Sisend-puhvri setup-time on 4ns. Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? V: 40,0 MHz 3) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR2 madalama prioriteediga kui INTR1. Reasta joonisel kujutatud seadmete katkestusesoovide täitmise järjekord alates esimesena teenindatavast seadmest. V: 1. – Seade 11, 2. – Seade 12, 3. – Seade 13, 4. – Seade 21, 5. – Seade 22, 6. – Seade 23 4) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR1 kõrgema prioriteediga kui INTR2. Reasta joonisel kujutatud seadmete katkestusesoovide täitmise järjekord alates esimesena teenindatavast seadmest. V: 1. – Seade 11, 2. – Seade 12, 3. – Seade 13, 4
seade edastab blabla; sisendpuhvri setup time. Liida mõlemas antud asjad kokku ja vaata kumb number tuleb suurem. Ehk kõrgemTakt= 7+7+9=23 ja madalamTakt=7+5+3=15. Korruta suurem number kahega ja võta selle pöördväärtus, saad vastuse. Vastus: 21,7 MHz d. Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR2 madalama prioriteediga kui INTR1. Reasta joonisel kujutatud seadmete katkestusesoovide täitmise järjekord alates esimesena teenindatavast seadmest. ■ Kuna INTR2 on madalama prioriteediga, siis tehakse enne INTR1 katkestused. Ehk võta järjest vasakult paremale need seadmed. Vastus: 1. Seade 11; 2. Seade 12; 3. Seade 13; 4. Seade 21; 5.