Psühholoogia referaat
inimestel, kes spetsialiseeruvad inimkäitumise analüüsimises, on raskusi valede tuvastamisega
tunnistuste seas. Sellega on probleeme nii psühholoogidel, psühhiaatritel, kriminaaluurijatel
kui kohtunikel. Seepärast on oluline, et tunnistuste analüüsimisel ei oleks usaldusväärsuse
määrajaks tunnistuse vastu võtnud isiku sisetunne või usaldus vaid objektiivsed meetodid.
See artikkel võrdleb katseliselt kolme erinevat intervjueerimistehnikat, et teha kindlaks,
missugune neist on kõige efektiivsem. Efektiivse intervjuu eesmärgid on saada võimalikult
suur informatsioonihulk tunnistatud kuriteo kohta sealjuures uurimise käiku kahjustamata,
kahjustada tunnistaja mälestust sündmusest võimalikult vähe ning säilitada kogu uurimise
maksimaalne täpsus ning ausus. Kolm intervjueerimistehnikat, mida artiklis võrreldakse, on
kognitiivne intervjuu (the Cognitive Interview (Geiselman and Fisher, 1997) ,