Titaan
ajaga ning näiteks nelja aastaga jõuab see kiht 25 nanomeetrini. Lämmastikuga reageerides,
3
moodustub titaani pinnale nitraadikiht, ehk siis soolakiht, mis koosneb kahest ioonist, milleks on
metalli katioon ning nitraatioon. Mõlema kihi puhul muutub titaani välispind kõvaks ning ta ei saa
osaleda enam keemilistes reaktsioonides ehk muutub intertseks.
Titaani üks parimaid keemilisi omadusi on vastupidavus korrosioonile ehk roostele. Teda on
võrreldud plaatinaga, sest nad on peaaegu, et sama vastupidavad metallid. Nemad suudavad
vastupidada lahjendatud väävelhappele, soolhappele lisaks ka gaasilisele kloorile ja enamikele
orgaanilistele hapetele, siiski on titaan lahustuv kontsentreeritud hapetes.
Titaani pole võimalik sulatada keskkonnas, kus on õhku, kuna ta jõuab enne ära põleda, kui ta
annaabi.ee 
