Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost
a septembris
oma teise eelnõu põhiseaduse muutmiseks. Riigivanem keeldus 1935. a oktoobris
vabadussõjalaste eelnõule ametlikku käiku andmast. Vaikival ajastul esitati ka teine
põhiseaduse muutmise eelnõu Riigikogu kolme liikme poolt. Ka siin ei andnud riigivanem
eelnõule ametlikku käiku. Suveräänsuse kandjaks kujunes rahva asemel võim ja selline
konstitutsiooniline interreegnum kestis 1938. aastani.
Põhiseaduse 1933. a redaktsioon ning muu õiguslik tegelikkus olid omapäraseks
intertemporaalseks õiguseks (üleminekusäteteks), mis sundis nii rahvast kui ka poliitikuid
tähelepanelikult suhtuma riigiõiguslikesse arengutesse Eestis. On selge, et ei inter partes ega
veel vähem inter omnes saa olla täielikku üksmeelt. Siiski on tendentsina täheldatav liikumine
riigi suveräänsuselt rahvasuveräänsuse poole, seda siiski piiratult.
Tõsiselt võetav samm uue põhiseaduse poole tehti 23.25. veebruari 1936. a referendumil,
annaabi.ee 
