Norra
Mänd kasvab
peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.
Igal pool on rikkalikult metsamarju,
sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid.
Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad
21,6%.
Norra rahvuslill on harilik kanarbik.
Loomad
Kvaternaari jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel
tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase
jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad,
elanud imetajate luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või
purustanud.
Leitud on 20 muskusveise või mammuti jäänust. Kuigi kindlasti on olnud ka põhjapõtru ja teisi
Arktika loomi, pole nende jälgi leitud. Mõned teised maismaaloomad, sealhulgas
mõned põrnikad, võisid jääajad Põhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised
rändasid sisse, põhiliselt kagust
annaabi.ee 
