Iluuisutamine
aastal, olümpiakavva Innsbruckis
1976.aastal. Iluuisutamise ja jäätantsu vahel on väga jäigad piirid. See tuleneb uisumaailma
suhtumisest, kus valitseb kindel hierarhia. Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga. Kes
konkurentsile alla jäävad, suunatakse paarissõitu, kus saab hakkama väiksema tehnikapagasiga.
Need, kes seal ka hakkama ei saa, pannakse jäätantsu tegema.
Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja
naisuisutaja interpretreerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on ühekordselt suur tähtsus.
Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning
omaloominguline ja vabatants.
Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline
meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine.
Võistlusesinemine koosneb kolmest osast:
• kohustuslik tants (kestvus poolteist minutit),
annaabi.ee 
