Teatriarvustus "Hea põhjatuule vastu"
Mõtlesin, et kas tõesti terve etendus käib vesteldes
ja arvuti taga, kuid hiljem see mind enam ei häirinud ning vaatasin, kuulasin huviga. Lava oli hästi
dekoreeritud: mõlemad tegelased olid korraga nähtavad ning tegevust oli hea jälgida. Häirima hakkas
see, et osatäitjad mõne repliigi ajal puterdasid. Laval oleks võinud figureerida, kasvõi natukest aega,
Emmi abikaasa, kellest etenduses juttu oli.
Etenduse teema probleem on seotud tänapäevase internetisuhtlusega. Inimesed suhtlevad, räägivad
oma mõtetest kuid reaalselt üksteist ei näe. Piisab vaid kujutlusvõimest, et inimene enda kõrvale tuua.
Tegelikult sellest ei piisa.. etendus näitab, et täielikku, rahuldavat lähedust saab tunda vaid reaalselt.
Miks piinata ennast ainult kujutlusvõimega? Miks kujutada ette endale midagi, mis reaalses elus on
kättesaamatu?
Näidend panebki mõtlema sellele, et internetti ja sellega seonduvat ei tohiks võtta liiga tõsiselt. Selge