Enne kui edastada infot teisele endast, tuleks kindlaks teha, kellega on tegu. Internetis tegutsemine on küll riskantne, kuid saame ennast ka ohtude eest kaitsta. Selleks peame kontrollima igat käiku, mis selles maailmas teeme. Ei tohiks avalikult üles panna isiklikku informatsiooni vaid jääda pigem privaatseks. Samuti ei ole sobilik teha seda teiste inimeste suhtes, kui selleks ei ole antud luba. Kuna lapsed ja noored veedavad arvutis palju aega, tuleb kindlasti neid hoiatada internetipettuste eest, sest tihti on nad selle koha pealt kergeusklikud ja naiivsed. Ei ole kerge elu ette kujutada ilma Internetita, me isegi ei mõtle sellele. Me ei ela veel täielikult internetimaailmas teeme oma sisseoste tavapoodides, käime koolis ja tööl. Inimesed muutuvad üha enam mugavamaks, Internet aina populaarsemaks ning see paneb mõtlema, kas on võimalus täielikuks internetipõhiseks maailmaks. Hetkel on Internet osa
Igal aastal teenivad suurkorporatsioonid erinevate online-mängude ja teiste meelelahutuslike teenuste pealt hiigelkasumeid. Muusika ja erinevad videod ei ole olnud iial varem rahvale kättesaadavamad kui praegu. Videoportaali Youtube laetakse iga minut 60 tundi videomaterjali. Ainuüksi kümne päeva jooksul lisatud videode läbi vaatamiseks kuluks terve sajand. Infotehnoloogia pakub inimestele palju head, kuid sellega kaasnevad ka mitmed ohud. Internetipettuste arv on aasta-aastalt kasvamas. Väga sagedased on inimeste krediitkaardi info ja pangatunnuste vargus. Arvutid nakatakse programmijuppidega ehk viirustega, mis varastavad inimeste privaatset infot ja edastavad selle kurikaeltele, kes selle info abil tühjendavad inimeste pangakontod või siis saadud andmed edasi müüvad. Veel põhjustavad probleeme erinevad online-mängud ja internetti loodud virtuaalmaailmad
annaabi.ee 
