Täna kõnelen teile teemal lootus.
Kui me ei looda, siis me ei taha. Mõned ütlevad, et lootus on
esimene samm pettumuseni. Mina seda ei usu. Kui me ei loodaks, ei saaks me
millegagi hakkama. Kui see oleks nii, ei saaks me mitte kunagi enese soove
täidetud. Kuid kui lootus kaob või sureb nagu öeldakse, on meie soov samahästi
kui kadunud. Kui kaob lootus kaob, kaob ka usk ning seljuhul ei saavuta me seda,
mida soovime. Õnneks on meid õnnistatud sellega, et lootus sureb viimasena.
Lõpetuseks tsiteeriksin üht anonüümset internetiautorit: Armastada tähendab
riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumusega. Ent riskima
peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee
midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu
õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama.
Ma tänan teid,
Teile kõneles Kevin Harjo
annaabi.ee 
