Internet muudab.... Lugupeetud kuulajad Viimase 20 aasta jooksul on internet on muutnud inimeste elu paremaks kuid nagu iga asi maailmal on ka internetil negatiivseid külgi. Viimaste aastate jooksul on internet muutund veel tähtsamaks kui ta iial on olnud. Nimelt saavad inimesed ilma kodunt välja astumata anda oma hääl oma lemmikule läbi e-interneti mis on igat viisi mugavam, kui minna hääletuspunkti kus tal läheb tunduvalt rohkem aega oma hääle andmiseks. Samuti on ka infot lihtsam kätte saada läbi otsingumootorite ja muuda internetis leiduvate allikate kaudu. Läbi interneti on ka võimalik suhelda reaalajas kaugel asuvate sõprade ja tuttavatega. Kui vanasti tuli sul oma asjaajamisi teha kohapeal siis nüüd on sul võimalik teha kõik oma asjad läbi interneti näiteks panga tehingud, kus on sul võimalik vaadata oma konto seisu ja teha ülekandeid. Samuti on sul võimalik kasutada e-teenuseid, mida on li...
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutie...
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse hä...
Milleks on sul arvutit vaja praegu ja 10 aasta pärast? Arvuti ja justnimelt internet on meie igapäevaelus väga tähtsad osad. Tundub, et ilma arvutita on kõik asjad väga väga keerulised ja info palju mittekättesaadavam.Tundub lausa, et internet on lahutamatu osa meie igast päevast. Internet muudab põhimõtteliselt igasuguse info kättesaadavaks, selle kaudu saab tellida endale mida iganes soovid - toitu, riideid, erinevaid esemeid. Mina ei suudaks küll ette kujutada, kui arvutid kaoksid järsku ära. Ilmselt oleks maailmas katastroof kuna inimesed ei oska ilma selleta enam toime tulla. Mina kasutan oma igapäevategevustes internetti kõige rohkem sõpradega suhtlemiseks. Vaatan ka tihti uudistelehekülgi, et teada mis maailmas toimub. Tänu internetile saan ma suhelda ka erinevate maade inimestega, kus iganes nad ka ei elaks, maksmata selle pärast suuri summasid. Tänu internetile suhtlen ma palju rohkemate inimestega, kui ma muidu suhtleks. ...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS NAT ja PAT Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Tanel Peep Vana-Võidu 2014 Contents Contents..................................................................................................................... 2 NAT ja PAT................................................................................................................... 3 Mis on NAT?............................................................................................................. 3 Põhjused.................................................................................................................. 3 Probleemid.......................................................................................................
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...
Interneti mõju õppimisele Mina tahaksin rääkida teemal ''interneti mõju õppimisele''. Tänapäeval kasutab peaaegu iga inimene regulaarselt internetti. Seda kasutatakse töötamiseks, kuid enamjaolt kasutatakse internetti meelelahutuslikel eesmärkidel. See on üks levinumaid probleeme peredes, kus on noored inimesed, sest nad veedavad väga palju aega internetis ning sellega kaasnevalt lähevad õpilaste hinded halvemaks ning õpimotivatsioon kaob. Iga päevaga haarab internet enda alla üha suurema osa inimkonnast. Peaaegu kõik noored kasutavad igapäevaselt internetti ja see mõjutab üsna suurel määral õppeedukust ja õpilaste hindeid. Igal aastal on inimeste vahel probleeme, sest nad ei suuda ära otsustada, kas internetile oleks vaja mingeid piiranguid või mitte. Piiranguid sellepärast, et vanemad inimesed soovivad, et nooremad paneksid rõhku õppimisele ja oleksid sellele täielikult pühendunud. Noorte arvates on int...
Internet versus lugemine Lugupeetud kuulajad, tahan teiega jagada oma mõtteid teemal internet versus lugemine. Minu arvates on see teema hetkel väga aktuaalne, sest tänapäeval ei loe noored enam nii palju raamatuid kui vanasti ning eelistavad pigem istuda arvutis ja surfata internetis. Aga miks on nii, et noored ei huvitu enam raamatute lugemisest? Üks peamistest põhjustest on kindlasti see, et arvuti ja internet tekitavad sõltuvust ja mida rohkem on inimene arvutis, seda raskem on tal ennast arvutist lahti rebida. See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus. Kuid vaadakem tõele näkku, tegelikult on see üsna pealiskaudne ajaveetmise moodus, kuid samas nii haarav, et vähesed leiava...
Internet ja meie põlvkond Koostasid: Raimond Ilves Kille Porroson Raivo Läänemets Kerly Klemm Mis on Internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nime...
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mä...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. ...
Naeratage rohkem Naeratage rohkem, öelge rohkem ilusaid sõnu. Visake oma telefonidest internet mõneks ajaks elust kõrvale ja nautige toimuvat enda ümber, nautige inimeste reaalset seltskonda, oma perekonda, oma sõpru ja oma tuttavaid. Mida õnnelikum olete ise, siis seda õnnelikumad on ka teie läheduses olevad inimesed. Õppige end armastama just sellisena nagu te olete ja kui see ei meeldi, siis muutke ennast või lihtsalt valige uus seltskond kellega aega viita ja kellele te meeldite sellisena nagu te olete. Naeratus sõltubki just palju sellest, kes on teie ümber, kui saad käituda just sellisena nagu oled, on tõenäosus naeratada ja olla õnnelikum palju suurem. Kui vajad põhjust et naeratada, siis võin teile tuua mõned näited miks seda teha. 1. Naeratus muudab su ilusamaks 2. Naeratamine teeb sind õnnelikuks 3. Naeratamine vähendab stressi 4. Naeratatamine ergutab immuunsüsteemi 5. Naeratamine muudab s...
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veeb...
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbr...
Rocca al Mare Kool Kosmose koloniseerimine Referaat Koostaja: Easter egg 11. klass Tallinn 2016 Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugel...
Infoühiskond- mis see on? Referaat Tallinn 2008 Sisukord: INFOÜHISKOND- MIS SEE ON?.............................................................................3 MIS MUUTUB INFOÜHISKONNAS?................................................................................3 INFOTEHNOLOOGIA EESTIS................................................................................4 ARENEV INFOÜHISKOND............................................................................................. 5 KASUTATUD MATERJAL:......................................................................................7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoü...
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, var...
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti ...
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nen...
Infotehnoloogia võimalused ja ohud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja krediitkaardimaksete. Samuti on internetist võimalik osta omale kõik eluks vajalik alates...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid uue meedia rolli ühiskonnaelus. Arutle selle üle, kuidas mõjutab uus meedia valitsemist, majandust ja/või kultuuri. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Uue meedia mõju ühiskonnale (502 sõna: 56p - 2013) Uue meedia uudsus seisneb selle kättesaadavuses: igaüks saab internetis miljardite inimestega jagada oma arvamust, loomingut või ülestähendusi. Selline võimalus ilma liigse vaevata ennast kuuldavaks teha on muutnud poliitikat ja inimeste vabatahtlikku tegevust ning avanud lugejatele informatsiooni, mis traditsioonilise meedia vahendusel ei oleks nendeni jõudnud. (44) Interneti mõjust poliitikale räägitakse tavaliselt valimiste kontekstis, kuid minu arvates on see vähemalt sama tähtis valimistevahelisel ajal. Tõsi, mõne aasta eest mängis uus meedia otsustavat rolli Eesti saadikute valimisel Euroopa parlamenti. Vähemalt ühe valituks osutunud kandidaadi ...
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane...
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline...
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne....
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine Transport väga nõrgalt Tran...
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus Eesti on e-riik. E-riigiks nimetatakse valitsemis-ja infosüsteemi internetis, kust inimesed saavad informatsiooni ning samuti saavad ka poliitikud edastada teavet omavahel ning ka valijatel läbi interneti keskkonna. E-riigil on aga omad tugevused ja nõrkused. E-riigi üheks suurimaks tugevuseks võib pidada selle kättesaadavust. Internet on tänapäeval kodudes igapäeva lahutamatu osa. Täna leidub Eestis ilmselt väga vähe kodusid, kus puuduvad internet ja arvuti. Inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaal keskkonda ning ajavad oma asjatoimetusi seal. See on muutnud kogu elu inimeste jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Eriti maal elavate inimeste jaoks. Näiteks võib tuua arvete tasumised ning netipangad. Ülekandeid ning arveid tasuda saab väga lihtsasti internetis. E- riigi olemasolu on meie kõigi jaoks tähtis ning selle kättesaadavus meie riigis on kõigi jaoks väga hea. Minu ...
Sotsiaalmeedia juhib ja mõjutab meie elu Sotsiaalmeedia on midagi, mida vähemalt enamus eesti inimestest kasutab iga päev. Sellel on kindlasti väga palju positiivseid pooli ning põhjuseid, kuid sotsiaalmeedia on muutunud kohati liiga võimsaks, see on hakanud kontrollima inimeste elusid ülemäära ning võib olla isegi kahjulik. Sotsiaalvõrgustiku ohvreid on viimasel ajal olnud meeletult palju. Kuna sotsiaalmeedia on üks peamistest infoallikatest tänapäeva ühiskonnas, võib sellest eemalehoidmine osutuda pisut keeruliseks. See võib olla vahel lausa nii keerukas, et mõned inimesed satuvad sellest tõsisesse sõltuvusse, mis segab nende igapäeva toimetusi. Tänapäeval peaaegu igas seltskonnas on keegi, kellel on vajadus pidevalt kontrollida näiteks oma nutitelefonist Facebooki uudiseid. Arvan, et seda probleemi peaks käsitlema hoopis tõsisemalt, see on nagu haigus, mis vajab ravi. Mõne inimese jaoks võib sotsiaalmeedia muutuda lausa hävitava...
Infoühiskond Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üle...
Infotehnoloogiast Infotehnoloogia on informatsiooni talletamine, töötlemine ja levitamine peamiselt arvutite abil. Arvutite kasutamine praeguses maalilmas on väga levinud. Euroopas on enamustel inimestel arvuti kas tööl või siis kodus olemas. Arvatavasti on sama lugu ka teistes maailma piirkondades, kus elatustase selle vähekene kõrgem on. Arvuteid kasutatakse kodus, tööl, koolides ja veel muudeski kohtades. Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla. Arvutid koosnevad erinevatest plaatidest, ketastest...
Elame infoajastul Elame infoajastul, kus järjest tähtsamaks on saanud informatsiooni levik. Praegu on meie jaoks kõik info on saadaval ühe liigutuse teel. Tehnoloogia muudab info meie jaoks lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Igal pool vaatavad vastu väikesed mobiilid, natukene suuremad arvutid ja teised elektroonilised asjad, mis kannavad infot edasi ja paljastavad vajaliku info meile. Need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks ette elu, kui poleks olemas mobiili, et sõbrannat kätte saada või arvutit, et Windows Live Messengeris lobiseda sõpradega. Me peaksime muidu igakord kohtumise kokkuleppima ja siis omad mured ära rääkima või kirjutama kirju, mis saadetakse posti teel. Kõik see võtaks väga palju aega ja info ei kanduks enam nii ruttu edasi, kui vaja. Inimesed ei oska enam suhelda ilma arvu...
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub teises riigi otsas, rääkimata sellest, mis toimub teises maailma otsas. Kuid tänapäeval on aga arenenud riigid harjunud sellega, et ükskõik, mis toimub, on see kohe teada. Näitek...
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistv...
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer ...
Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Nagu me kõik teame, areneb maailm iga päevaga. Kui alles paarkümmend aastat tagasi ei osatud veel undki näha tahvelarvutitest ja sülearvutitest siis tänasel päeval on see elu paratamatu osa. Seega nimetame tänapäeva ühiskonda infotehnoloogia ühiskonnaks, kus suurimateks infotehnoloogilisteks leituisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest edasi on arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate u...
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad...
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo ...
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Elame ajastul, kus tehnoloogia muudab elu lihtsamaks ja kiiremaks kui ei kunagi varem. On võimalik suhelda ookeanitaguste inimestega vahetult, võime ennast lihtsa plastiktüki abil identifitseerida, võime kogu oma elu korraldada lahkumata kodust. Vaatamata kõigele sellele tekib inimesel ikkagi küsimus: ,,Kuhu veel edasi saaks minna? Mismoodi saaks veel paremini?" Sellele küsimusele on nii optimistlikke kui ka pessimistlike vastajaid. Kas kõik lähebki aina paremaks või võib tulla ka tagasilööke? Minimaalsete mõõtmetega, kuid võimas arvuti, peopesast väiksem kõike võimaldav mobiiltelefon, suurtel ekraanidel olevad reklaamid, digitaliseeritud dokumentatsioon jne need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks vist ette, et peaksime kellegagi suhtlemiseks ilmtingimata näost näkku kohtuma või äärmi...
INFOALLIKAD JA INFOOTSING KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on infoühiskond? · Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil. · Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga. · Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk ...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele....
Ajakirjandus ei tohiks olla kallutatud Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mug...
HIND, TURUSTUS HIND Hind on ainus, mis toob kasu. HIND ON VÄÄRTUSTE SUMMA, MIDA TARBIJA ON NÕUS VAHETAMA NENDE EELISTE VASTU, MIDA ÜHE TOOTE OMAMINE VÕI KASUTAMINE PAKUVAD VÕI MIDA PAKUB ÜHE TEENUSE VASTUVÕTMINE. Hinna eesmärgid: 1) eksistentsi --> kui firmal on probleemid, siis peab ta opereerima madalate hindadega lootuses, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2) Jooksva kasumi maksimeerimine --> lähtudes nõudluse ja kulude seosest hinnaga, valitakse selline hind, mis annab maksimaalse kasumi või rentaabluse. 3) Turuliidriks pürgimine --> taotletakse oma turuosa suurendamisega kulude vähendamist ja suurimat perspektiivset kasumit. 4) Kvaliteediliidriks pürgimine --> kõrge hind, et katta uurimis-ja arendustöödega seotud kulutusi. 5) Muud eesmärgid --> konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine. Hind võib oll...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Nimi ÜLIÕPILASTÖÖ Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnika ja tehnoloogia eriala Üliõpilane: "....." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISU...
III Maailmasõda Inimelud muutuvad aina väärtuslikumaks ja on raske saata sõdureid sõtta, ning ohukolletesse. Siiski on märke, et võib toimuda III MS, selle vastu on küll enamus inimestest kuid kuniks on ohtu vabale maailmale peab töötama võimaliku terrori vastu. Maailmasõda oleks võib-olla liialdatud ütlemine kuid kindel on see, et kriise võib toimuda ja toimub praegugi. Arenenud riigid peavad koos töötama, mitte ainult selles suunas, et võimalikult hea sõjaline varustus ja kaitse endal oleks vaid tuleb läheneda asjale natuke teise nurga alt. On selge, et põhiline oht meile ja kõikidele NATO ja Euroopa Liidu riikidele põhiline oht tuleb ikkagi arengumaadest, peab töötama rohkem diplomaatiliselt mitte relvajõul kuigi praegustes olukordades on seda juba raske teha. Kui aga rääkida konkreetselt III MS-st siis tuleb rääkida kübermaailmast, sest tänapäeva maailm sõltub eelkõige masinatest ja internetivõr...
Kuressaare Ametikool Tarkvara ja andmebaaside haldus WINDOWS SERVER 2008 Referaat Autor: Jalmar Tõnsau Juhendaja: Diana Lõhmus 2014 Ajalugu Algselt tunti Windows serverit koodnime all ,,Longhorn" , Microsofti eesistuja Bill Gates teatas selle ametlikust nimest aga 16. Mail 2007, kui toimus iga Microsofti iga-aastane tarkvara ja riistvara konverents. Beta versioon lasti välja 27. Juulil 2005. Beta 2 lasti välja 23. Mail 2006 WinHEC(Windows Hardware Engineering Conference) ajal. Beta 3 estileti 25 Aprillil 2007. Hilisem versioon Windows Server 2008 hakati tootma 4. Veebruaril 2008. Funktsioonid Windows server 2008 on ehitatud samale koodile kui Windows Vista, seega nad on arhitektuurselt ja funktsioonide poolest sarnased. Kuna arhitektuuri kood on sarnane, siis WS2008 tuleb koos tehnilise, turva, juhtimise...
9b NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainet...
Informaatikaalased oskused muutuvas maailmas Essee 12.kl Informaatika tähtsus tänapäeva kiiresti muutuvas infoühiskonnas on järjest tõusnud. Sellele on oluliselt kaasa aidanud tehnika ja teaduse areng. Väga tähtis koht sellel alal on õpetajal, kes edastab oma teadmisi ja oskusi õppijatele. Tänapäeval kiirelt arenevas ühiskonnas on informatsioon kergelt kättesaadav meile kõigile. Enamus materjale on nüüd elektrooniliselt, mis tähendab, et neid hankida, peab oskama arvutit ja internetti igapäevaselt kasutada. Koolis ei leidu ühtegi õppeainet, mis ei seostuks informaatikaga. Arvuteid kasutame koolielus igapäevaselt, ma ei kujutaks oma elu ette, kui poleks arvuteid. Meilt nõutakse esseesid, referaate, uurimustöid ja äriplaane ning peame tegema tunnitöid ja täitma erinevaid lehti, mille materjali otsime suures osas Internetist, sellepä...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam.........
Retsensioon Lühitutvustus Käesoleva kirjatöö ,,Meedia roll tänapäeva maailmas" on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel. Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus...
MAINORI KÕRGKOOL Õpilase nimi JUHI KÄITUMISE MÕJU ALLUVATE KÄITUMISELE Referaat Õppekeskus 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. JUHT ON................................................................................................................................ 4 2. JUHILT OODATAKSE..........................................................................................................5 3. NEGATIIVNE JUHT............................................................................................................. 6 3.1 Halb juht hävitab asutuse ..................................................................
annaabi.ee 
