Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad
Rääkides veeslainetest võiks näiteks tuua kuidas sadamakai varju või suure kivilahmaka taha
lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga
koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega,
et difraktsioon saaks tekkida. Veel kasutatakse difraktsiooni röntgenkiirguse korral ning ka
pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks.
Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või
vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille
murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt
peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid
ning optilisi filtreid, mis osasid lainepikkusi lasevad läbi, aga teisi peegeldavad. Valge valguse
annaabi.ee 
