- Interferents – kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. - Koherentsed lained – Neil on ühesugune lainepikkus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. (Interferentsi korral liituvad koherentsed lained). - Samapaksusribad – Ribad, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades. 1. Millistel tingimustel tekib püsiv interferensipilt? - Kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt (S.t. liituvatel lainetel peavad olema ühesugused lainepikkused. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 2. Kuidas tekivad Newtoni rõngad? – Nad tekivad interferentsi tulemusena valguse peegeldumisel (või läbiminekul) tasaparalleelsest klaasplaadist ja ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Et õhupilu paksus on ühesugune kogu ringjoone
keskkonna edasikandumist. (joonis1) Laine pikkus l (m) on vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel . (joonis2) Laine levimise kiirus V=lf=l/T. Huygensi printsiip: keskkonna iga punkt, milleni võnkumine on jõudnud on ise elementaarlainete allikaks. Kõikide elementaarlainete mähispind on järgnevale ajahetkele vastav uus lainefront. Interferents on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Püsiv interferensipilt tekib siis, kuivaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on koherentsed. Lainete koherentsus on tagatud siis, kui laineallikate f on võrdsed ja käiguvahe ei muutu. Punktis A tekib max, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi. (joonis3 + d2-d1=kl) min on siis, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi. (joon4 + d2-d1=(2k-1)*l/2) Difraktsioon on lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha). Difraktsioon ilmneb paremini väikeste tõkete ja avade korral
annaabi.ee 
