Laeva katlad
Esialgselt aurustumata jäänud kütusetilkade, põlemise käigus
tekkiva tahma, vahel ka koksi põlemine jätkub järelpõlemistsoonis 4. Järelpõlemistsooni
olemasolu pikendab leegi pikkust.
Pihustite puhul, mis annavad kütusetilkadele keeriselise liikumise, paisatakse tilgad
tsentrifugaaljõu mõjul laiali ja leegi keskele tekib hõrendus, mille tõttu imetakse leegi keskele
kuuma põlemisgaasi ja põlevsegu kuumenemine ning süttimine toimub nii väljaspoolt, kui ka
seespoolt, mis intentensiivistab oluliselt põlemisprotsessi.
Põlemisprotsess katlas toimub stabiilsetel režiimidel ja kütuse osakeste viibimise aeg suure
mahuga koldes on piisavalt pikk nende soojenemiseks, süttimiseelsete protsesside täielikuks
kulgemiseks ning ühtlaseks segunemiseks õhuga. Seetõttu on kütuse täielikuks põlemiseks
vajaliku tegeliku ja teoreetilise õhuhulga suhe (liigõhutegur) kateldes 1,05…1,25 ehk ligi 2
korda väiksem diiselmootorite vastava näitajaga 1,8…2,2 võrreldes
annaabi.ee 
