*Tätoveerimine on märk sünnipärasest kriminaalsusest. *Sageli sünnitakse kurjategijateks. IQ pärilikkuse teooria *IQ testi kasutati valedel eesmärkidel(inimesi ei saa lineaarselt IQ alusel reastada), mitte Binet kirja pandud põhimõtete alusel, mille sihtgrupp oli puuduliku õppimisvõimega lapsed. *Goddardi seisukoht oli see, et kõik "debiilikud" tuleb paigutada eraldi asutusse, sest nad on ohuks rassi kui terviku tervisele ja ei tohiks saada teistega järglasi. *Arusaam, et kui intelligentsitase on madal siis on tulemuseks reguleerimatu ja kontrollimatu käitumine. *Kurjategijad, alkohoolikud ja prostituudid on nõrgamõistuslikud e. debiilikud. *Kui mõlemad vanemad on nõrgamõistuslikud, siis on ka kõik nende lapsed nõrgamõistuslikud. *Ärge laske võõramaalasest debiilikut maale sisse! P.S. peaks mainima, et tegemist oli väga huvitava raamatuga! Kohati tuli küll mõnda rida mitu korda lugeda.
kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud laste intelligentsitase muutub hilisemas elus kõrge sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega peredest pärit lastel, eriti poistel, kõrgemaks; madalama staatuse ja haridusega vanemate lastel, eelkõige tüdrukutel aga madalamaks. Teadlased on pikalt arutanud pärilikkuse küsimust intelligentsuse suhtes. On ju üsna selgelt näha, et asiaatide tulemused ületavad püsivalt valgete omi ning valgete omad afro-ameeriklaste omi. Samas on
Meile võidakse esialgu luua samad tingimused, kuid sealt edasiminek on puhtalt meie teha. Julgus minna ja teha on tugevus. Inimese vaimne tugevus võib aja jooksul muutuda. On küllaldaselt juhtumeid, kus koolis hästiõppija jäi päriselus teistest maha ja ,,kolmemees" jõudis tippu. Üks märkab ja õpib rohkem haridusasutuses, teine elus. Kogemus ütleb, et viimastel läheb tihtipeale paremini. Nüüdseks juba 20-ndate lõpus olev tuttav käis küll ainult keskkoolis, aga tema intelligentsitase ja maailma mõistmine omal moel on hämmastav. Tema kooliaegsed, kes on nüüdseks lõpetanud ülikoolis nii bakalaureuse-kui magistritaseme, on jäänud paberiga suurasutuste uste taha, samal ajal kui gümnaasiumiharidusega klassivend avas oma firma ja teenib nüüd edukalt. Teine näide kirjeldab pisut nooremat tuttavat, kes paralleelselt oma klassivennaga lõpetas, mõnda aega isegi töötu oli ja erinevaid töökohti vahetas, kuid suutis rohkem raha teenida