mille täitmiseks ainega võtab aega ja sellest tekib inertsus. Mida suurem mahtuvus seda suurem inertsus Vönkelyli Siia kuuluvad sellised elemendid, milledel väljundis võivad tekkida võnked. Nendes elementides on 2 mahtuvust, nende vahel toimub aine või energia vahetus, mille tõttu võivad tekkida võnked. W p= K/1T 2 pT 1T2 p2 , X S K X S X X V V -võnketasiirde protsess Integreerimislüli Integreerimisluli nimetatakse ka astaatiliseks luliks ning I-luliks. Ideaalne integreerimisluli valjundsignaal kasvab (voi kahaneb) pidevalt pusiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse maarab huppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse
annaabi.ee 
