- Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? - Integreerimisaeg väljendatakse võrgupinge perioodide kaudu (PLC Power Line Cycle). Integreerimisaeg võib omada väärtusi 0,02, 0,2, 1, 10 või 100 PLC. Vaikimisi on integreerimisajaks 10 PLC (0,2 s). Vahelduvpinge häire mõju vähendmiseks tuleb integreerimisaeg Ti valida pikem. Sellest tulenevalt on ka aeg T2 pikem. Suurema mõõtetulemuse kohtade arvu juures on mõõtmise aeg pikem
Joon 2. Pinge kuju integraatori sisendis ja väljundis Alalispingele lisanduva vahelduvhäire korral on integreeriva voltmeetri toime selline, et vähendab oluliselt vahelduvhäire mõju. Kui siinuselise häirepinge amplituud on Uh ja sagedus fh , on maksimaalne veapinge väärtus Nagu saadud avaldisest näha on sagedustel, kus fh = 1/Ti , 2/Ti jne, veapinge väärtus null. Kui vahelduvhäire sagedus on teada, tuleks integreerimisaeg Ti valida nii, et ta sisaldab täisarvu häirepinge perioode. Integreerimisaeg Ti (ja sellega mõõtmistsükli kogupikkus) sõltub kaudselt mõõte- tulemuse kohtade arvust, mis on näidu järgi määratav. Võimalikud integreerimisajad on 0,1...100 võrgupinge perioodi, seega 2 ms...2 s. Vahelduvhäire mõju määramisel tuleks kasutada integreerimisaega, mis on pikem kui üks häirepinge periood. Kaasajal kasutab suurem enamus alalispinge digitaalvoltmeetreid just kahekordse