interpreteerimisel ning jõustamisel. ERISUS 5: Euroopa integratsiooni ei saa üheselt põhjendada ühegi vastava teooriaga. Ei ole olemas ühte domineerivat integratsiooniteooriat; valdkonda iseloomustab teoreetiliste lähenemiste paljusus ning erinevate koolkondade vaheline võistlemine. Euroopa Liitu on nimetatud ka sotsiaalteaduste suureks mõistatuseks: Euroopa Liit on ainulaadne nähtus, mis ei sobitu kergesti olemasolevate teooriate ja paradigmade raamidesse. Integratsiooniteooriad võib tinglikult jaotada kolme gruppi. I. Klassikalised integratsiooniteooriad Föderalism mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust ning suveräänsuse delegeerimist rahvusülestele institutsioonidele. Föderatsioon põhineb lepingul (foedus) või paktil, mis sätestab keskvõimu ja üksuste vahelised suhted ja pädevuse jaotumise. Föderalism väidetavasti ei suuda kuigi hästi seletada integratsiooni esimeste
Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut. Kokkuvõtvalt: Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL inimestele näidanud kuidas otsuseid EL tehakse. EL identiteet pole asendanud liikmesriikide eraldiseisvaid identiteete. EL ametnike vastutuse võtmine tegevuse eest on problemaatiline. Peab leidma uusi viise, kuidas kaasata inimesi EL otsustusprotsessi. 39. Klassikalised, valitsustekesksed ja rahvusülesed integratsiooniteooriad (Nugent) Klassikalised integratsiooniteooriad: Föderalism- suveräänsuse (osaline) delegeerimine rahvusülestele institutsioonidele, kusjuures mõlemal on oma kohustused · lepingupõhisus keskvõimu ja osariikide vahelised suhted ja pädevuse jaotumine on sätestatud lepingus seletab hästi EL-i konstitutsionaliseerumist ja pädevuste laiendamist Funktionalism- ühiskondlikud huvid ja avalik heaolu kui kesksed väärtused
Järk-järguline integratsioon on aidanud kaasa EL identiteedi arengule, aga pole EL inimestele näidanud kuidas otsuseid EL tehakse. EL identiteet pole asendanud liikmesriikide eraldiseisvaid identiteete. EL ametnike vastutuse võtmine tegevuse eest on problemaatiline. Peab leidma uusi viise, kuidas kaasata inimesi EL otsustusprotsessi. 41. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatiamudelid (slaidid: Weiler) 42. Lobitöö ja demokraatia (van Schendelen) VII INTEGRATSIOONITEOORIAD 43. Eel-teooriad (föderalism, funktsionalism ja transaktsionalism) Klassikalised integratsiooniteooriad: Föderalism- suveräänsuse (osaline) delegeerimine rahvusülestele institutsioonidele, kusjuures mõlemal on oma kohustused · lepingupõhisus keskvõimu ja osariikide vahelised suhted ja pädevuse jaotumine on sätestatud lepingus seletab hästi EL-i konstitutsionaliseerumist ja pädevuste laiendamist Funktionalism- ühiskondlikud huvid ja avalik heaolu kui kesksed väärtused
annaabi.ee 
