Eesti kirjanduse ajalugu I
Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja
pidzinikeel. Koloniseeritava ja kolonisaatori vastastikune sõltuvus. Jakob Pärn ,,Must kuub",
J. Liiv ,,Vari".
17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses
Kirjanduses suhtutakse religiooni kahtpidi: romantismimõjuline meetod ja realismimõjuline
meetod (19. saj lõpp ja 20. saj alguses), suhtumine kirikusse ja religiooni on märgatavalt
kriitilisem ja negatiivsem.
Romantismimõjuline: kirikut kui instsitutsiooni tajutakse 18. saj lõpp ja 19. saj vältel sellise
asutusena, mis hoolitseb talupoegade vaimu, harituse, moraali eest. Laialdaselt kujutatakse
kirjanduses õpetust ennast. Kristlik õpetus ise on varasemas kirjanduses üsna positiivses
valguses esitatud. Nt esineb paljudes tekstides kirikuõpetaja kuju. See oli väga austusväärne
amet. 19. saj oli Tartu ülikooli kõige populaarsemad erialad teoloogia ja arstiteadus.
Kirikuõpetaja valis mõisnik