Spikker
teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus.
Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja
nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi
funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse
reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat,
instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus
ekspositsioon(peateema ja kõrvalteema) töötlus(peateema ja kõrvalteema) kooda.
Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on
sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm.
Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast
ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17
annaabi.ee 
