Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. Neljas ristisõda. Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 . Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga
võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks
annaabi.ee 
