samasugune inimene, nagu kõik meie. Inimõigusi ei saa inimeselt ära võtta, kuid teatud juhtudel saab neid piirata. Ning nende piiramine on väga suur probleem tänapäeval. Nende õigustega püütakse kaitsta inimesi ebainimlikust ning ebaausast käitumisest ja kohtlemisest mitte ainult riigi poolt, näiteks kui riik ei taga üksikemale piisavalt toetusraha, kui ka inimeste endi poolt. Näiteks seesama koolikiusamine on inimõiguse rikkumine. Inimõiguste rikkumine on meie ühiskonnas üheks olemasolevaks probleemiks. Tihtipeale väärkoheldakse inimesi sõltuvalt sellest, milline on tema rass, milline on tema sugu, või usk. Näiteks, kui ühes ja samas firmas töötavad võrdselt mees ja naine, siis väga tihti saab mees rohkem palka kui naine. Tööandjad põhjendavad seda sellega, et mees peab toitma pere, mees peab rohkem kulutama. Minu enda arust, on selline käitumine täiesti vastuvõetamatu.
tegeletakse peamiselt majanduspoliitikaga. Fookuses majandus, pannakse rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu näiteks tervishoid ja haridus jne. 3 slaid Organisatsioon on riikidevaheline ning loodi 1961. Aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Pariisis ning 2006. Aastast on Jose Angela Gurria juht. 4 slaid Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine.
tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm. Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu. Perekonna ja eraelu puutumatust sätestab nii inimõiguse konvensioon kui ka EV põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: · Avaliku elu tegelased · Eksperdid · Tavalised inimesed · Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt) Ekspert
Nende tingimuste täitmisel saab alles riik hakata looma keerulisemat süsteemi. Inimõigusi on võimalik jagada kaheks: õigus millegile ja õigus olla millestki vaba. Kuna enamuselt elavad inimesed riigi võimu all ja neile kehtivad riigis kehtestatud seadused, siis tuleb ka inimõigused kirja panna ja välja kuulutada ning millest koheselt saab kahe otsaga asi. Ühelt poolt on vaja inimõiguste jaoks toimivat riiki, mis neid õiguseid rakendaks, kuid teiselt poolt on vaja inimõiguse tunnustamist, ilma milleta pole riik demokraatlikult toimiv. Riik, milles milles puuduvad inimõigused või mis ei suuda neid rakendada, ei saa ennast loetleda demokraatliku riigina. Inimõiguste üleüldine kehtimine on tagatud maailma riikide poolt normide, tavade ning isegi rahvusvaheliste lepingutega. Need riigid jälgivad etteantuid juhendeid ja nendega kooskõlas koostatakse ka kodaniku õigused, mis näiteks Eestis on sätestatud põhiseaduses. Seetõttu
Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid." - Merkel keskne argument polnud ebaefektiivsus, vaid see, et see oli vastu valgustuslikele ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus Liivimaa ajaloo ja ühiskonna nägemine inimsoo ajaloo perspektiivist jagatud inimsus Neegerorjad ja Balti pärisojrad "Ajal, mil isegi uhked britid võitlevad, et nende neegerorjad saaksid vabaduse ja
öelda vabatahtlikest. Organisatsiooni nimetus tuleneb siis ,,Oxford Committee for Famine Relief" (tõlk. Oxfordi komitee, et vähendada näljahäda). Tegemist on 17-liikmelise organisatsiooniga, kuhu kuulub 16 riiki ja üks Kanada provints ning ühtekokku abistavad aktiivselt 94 abivajavat riiki. Peakontor ja sekretariaat asub Oxfordis. Organisatsioon tegeleb vaesuse võitlmisega, looduskatastroofi tagajärgede leevendamisega, inimõiguse propageerimisega ja diskrimineerimisega. Nagu meil paljudel on ka Oxfamil enda visioonid ja eesmärgid. Võime lugeda kolm peamist visiooni: 1. Maailm ilma vaesuseta 2. Teadvustada inimestele nende õigusi 3. Inimesi koheldaks võrdselt Eesmärk kuhu poole püüeldakse ja miks seda tehakse on selleks luua võimalused ja lahendused, et vabanedda vaesusest ja ebaõiglusest. Eesmärkide saavutamine ja tõekspidamised
tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika Gorbatsov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse. 1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatsov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise. Genfis kirjutati 1988
nimetus esita¬takse eesti keeles. Kui Eesti ei ole välislepingut ratifitseerinud, viidatakse sellele nagu muulegi allikale. Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm 1998. f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik, kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev. Nt: RKÜko 3-4-1-33-09 g) Viidates Euroopa Inimõiguse Kohtu lahendile tuleb ära näidata kohtu lühend, lahendi kuupäev, taotluse number ja kohtuasja lühinimetus. Kohtuasja nimetus tuuakse kaldkirjas. Nt: EIKo 5.01.2006. 16944/03, Mlkotenko vs. Eesti. 10. Mida tuleb joonealusel viitamisel silmas pidada andes korduvalt viite ühele ja samale allikale (nt monograafiale)? Ühe autori töö, kui tal on neid ainult üks, viidatakse edaspidi ainult eesnime esitähe ja perekonnanime kaudu
7. Õigus ja õiglus, nimetada ja lühidalt iseloomustada õiguse teooriaid: Kõigil olgu samad õigused ja kohustused. Õiglus on õiguse sisuks ja õigus on õigluse vormiks. Õiguse ja õigluse kokkulangemine - õiguse ideaal (ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon). 8. Teoloogiline, loomuõiguse ja õigusrealistide õiguse teooriad: Teoloogiline koolkond. Tekkis 15. saj. Õiguse sisu on jumala tahe e. seadus. Kindlustatakse kahte tüüpi tahte- õigusabiga: 1) inimõiguse e. positiivse õiguse abi (riigist lähtuv tahteõigus, mis fikseerib õigustuse ja kohustuse millekski) 2) jumaliku e. kirikuõiguse e. kannoonilise õiguse abi. Loomuõiguse koolkond e. loodusõigus. Tekkis 17. saj. Õigus on looduse ja/või inimõiguse tulemus. Algul looduse ja inimõiguse alusel, pärast saadi aru, et lähtub ainult inimestest. Õigus 2 astmeline: 1) loomuõigus (inimmõistusest tulenev ja sellel rajanev üldine õigus, avaldub
ähvardades jõuga või kasutades jõudu, sundimist, röövimist, pettust, kelmust, võimu kuritarvitamist või kasutades ära isiku haavatavust, eesmärgiga eemaldada selle isiku elund(eid). INIMKAUBANDUSE MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE · Inimkaubandus ei toimu sotsiaalses vaakumis see on teiste ühiskondlike probleemidega põimunud nähtus. Kaudselt on see seotud kõigi eluvaldkondade ja ühiskonnaliikmetega ning mõjutab kõiki maailma riike. · Inimõiguse on õigused, mis ei ole oma olemuselt äravõetavad ning ilma milleta me ei saaks elada tsiviliseeritud isikutena. INIMKAUBANDUSE MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE · Mitte ainult inimkaubanduse fakti ennast, vaid ka põhjuseid ja tagajärgi võib defineerida inimõiguste rikkumisena. · Naiste ja meste võrdõiguslikkuse probleemid, võrdsete võimaluste puudumine ja nõudlus tasulise seksi järele on põhjused, miks inimkaubandus ikka veel eksisteerib.
Esimesel etapil osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas samal aastal Genfis ja kestis 1975. aastani, pidasid läbirääkimisi diplomaadid ja eksperdid. Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle. Kolmas korv töö humanitaaraladel ning inimõiguse vallas.Lõppaktiga pandi alus OSCE´le. Pingelõdvenduspoliitika tulemused On anutud erinevaid hinnanguid sellele. Enamasti oli see kasulik NSVLile. Pingelõdvenduse killuvees üritas NSVL kallutada jõudude tasakaalu maailmas enda kasuks. Mõndade arvates aitas Helsingi lõppakt kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel
tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees
põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõigustee rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Absoluutseid õiguseeid piirata ei saa: õigus elule, ei tohi piinata, ei tohi pidada orjuses. Mitmeid õigusi tohib aga seaduse alusel piirata, kui tegu on teiste isikute kaitse või õigusemõistmisega/avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmisega. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused- Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused- laienevad riigi kodanikule Inimõigused- sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund
Samas on mitmed autorid seisukohal, et päris täpne selline definitsioon siiski poleks, sest mis on kuritegevus iseenesest? Kuritegevus iseenesest on ju kokkuleppe küsimus. Eksisteerib ju siiani aafrika suguharusid, kelle menüüsse võib vabalt kuuluda ka inimliha, mis sest, et ülejäänud maailm seda absoluutseks tabuks ja kuriteoks peab. Samuti tuleb araabia naistel vastuvaidlematult kannatada traditsioonidest tulenevaid käitumispiiranguid, mis meie mõistes tunduvad brutaalsed ja inimõiguse piire ületavad. Valgustusajastul 18.saj. Euroopas vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Heideti kõrvale inimese teoloogiline mudel ent püsima jäid kehtinud paradigmad ( Raska 2002) Ajastu suur mõtleja Charles de Montesquieu (1685- 1755) leidis, et inimese allumatuse põhjused peituvad inimliku olemise
kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Inimõigusi on võimalik kategoriseerida ka generatsioonide kaupa. Laias mõttes räägitakse I, II ja
kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. 2 Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel
- Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi valitsemises osaleda - Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused - Solidaarsusõigused Arengulugu - 50-60ndad – külm sõda ja paktid - 70ndad – standarditest monitooringuni - 80ndad – edasine kasv ja institutsionaliseerimine
*kitsamas tähenduses- ainult need õigused mis on II peatükis. *laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused. Seob põhiõiguse mõiste subjektiivse õiguse mõistega. - Protsetuaarne- võimaldamist või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte enamuse otsustada. Kui on objektiivne õigus, siis ei ole õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist. Põhiõiguse ja inimõiguse mõiste Inimõigused on midagi, mis ei ole kirja pandud. Inimõiguste tunnused: * Universaalsus- kõik inimesed on õiguse kandjad, adressaat võib olla kes iganes (riik, inimeste grupp, teine inimene). * Fundamentaalsus- inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi. * Eseme abstraktsus- inimõigust ei saa olla millelegi konkreetsele. (inimõigus võib
raske. Me võime öelda, er keeld orjakauplemsie vastu, et see on üks inimõiguste tava, mis arenes ja mis lõpuks sai tavaks, üleüldse teatud liiu kuritoed on nii hirmad, et nad on saavutanud selle tava staatuse, keeld nende kuritegude toimepanemisel, inimõiguste tagamisel orjakauplemine, genotsiid, pinamine jne. MIS KASU ON NENDEST MORAALSETEST DEKLARATSIOONIDEST? Ameerika inimõiguse dek, mida väideti/arvati veelgihiljem, et see on ainult soovituslik ja selle aslusel ükski pädev tribunal ei saa kedagi vastutusele võtta, siiski seda on kasutatud. Näide Beliisist Lõuna- Ameeriks riik, kus neil oli ka ikka oma põlisrahvas enne kui neid koloniseeriti Euroopa riikide poolt. Põlisrahvad Beliisis üritasid kaitsta oma traditsioonilisi maaalasi, kus siis maaaladel oli metsa, mis oli väärtuslik ja ka naftat, mis oli veelgiväärtuslikum
PS §3 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Rahvusvahelise õiguse ültunnustatud põhimõtted ja normid= tava Kuidas Eesti PS suhtub rahvusvahelistesse lepetesse? Leping hakkab kehtima kui Riigikogu selle ratifitseerib. o Inimõiguste valdkonnaks- võimalus inimestel, üksikisikutel pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Eesti kuulub Euroopa Liitu. EL kohus asub Luksemburgis. Euroopa Inimõiguse kohus-allub Euroopa Nõukogule. o Rahvusvahelisel tasandil võib tulla ette, et Rahvusvaheline kohus peab rakendama riikide norme. RÕ võib kasutada Rahvusvahelistes tribunalides. Nt eri riikidest ettevõtted, lahendab nendevahelisi kohtusasju kolmanda riigi kohtus (tribunal). Tribunal peab vaatama kohalikku seadusandlust. Kui annaks ebaõiglase tulemuse, ei pea järgima neid norme, mis poolte koduriigis on. 2 suurt ettevõtet, mis tegutsevad mitmes riigis
2. astme kohus 1. astme kohus Õiguskantsler president Riigikogu üksikisik ja juriidiline isik 13.Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus - Strasbourgis Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. 14. Euroopa Kohus lk.136 - Luxembourgis Euroopa Liidu institutsioon, jälgib EL seadusandluse täitmist. 15. Ombudsman. Ombudsmani institutsioon pärineb Rootsist. 20. sajandil võttis selle üle enamik Euroopa riike ning Maastrichti lepinguga loodi Europarlamendi juurde Euroopa ombudmani institutsioon Tavaliselt valib ombudsmani parlament. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 16
6 3. Vägistamine Eestis ja statistika Eelpool nimetatud erinevad kuriteokoosseisud võib tegelikult lihtsalt kokku võtta ühe sõnaga vägistamine. Suuremal või vähemal määral on nad kõik vägistamised, olenemata sellest, kas tegu pandi toime koos vägivallaga või vägivallaga ähvardades või mitte. Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis
RAHVUSVAHELISED INIMÕIGUSED Algab ÜRO loomisest, teatud momendil ka varem. Täiesti erinev valdkond rahvusvahelises õiguses ainuke, kus käsitletakse õigust, kus ühel füs isikul on õigus oma riigi vastu, mida kaitstakse rahvusvahelisel tasandil. Enne polnud ühegi teise riigi asi, kuidas riik kohtleb oma kodanikke eristab teistest valdkondadest. 15 Kaotati ära orjapidamine (19. saj) oluline inimõiguse arenguetapp. Põhi ÜRO dokumendid: ... Saavad alguse juba ÜRO hartast. 1948 Inimõiguste Ülddeklaratsioon Rahvusvahelise konventsiooni vorm Euroopa Inimõiguste Kohus üksikisik füs isikul õigus rahvusvahelisel tasandil esitada mõne riigi vastu süüdistusi. Kohtumenetlus kambrites: 3, 7 v 17 kohtunikku. Ameerika Inimõiguste konventsioon jõustus 1978.a. INTERNETI LEHEKÜLJED: 1) www.icc-cpi.int Kriminaalkohus RT II osa 2) www.wto.org WTO 3) www.imf.org Valuutafond
ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur . Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnes dokumendis samuti nimetatakse Euroopa Nõukoguks. Euroopa Nõukogu oluline saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa inimõiguse Kohus. Euroopa Nõukogu alaline sukoht on Stresbourgis, juhtorganid on parlamentaarne assamblee ja ministride komitee. Nõukogu ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel. Euroopa Nõukogu peasekretäri valib parlamentaarne assamblee koos sekretariaadi juhtidega viieks aastaks. Alates 1. oktoobrist 2009 on peasekretär endine Norra peaminister Thorbjorn Jagland. 27 10.1 Ajalugu
tagab kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires (27), kujundatud ühine majandus ruum, tollimakse ei kehtestata 11.2 NATO Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjaväeline koostöö riikide vahel, terrorismi vastane võitlus, kaitsereformide läbiviimine 11.3 OSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostöö organisatsioon, püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguse tagamisele 11.4 ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine, aitab kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele terves maailmas, 193, ÜRO allorganisatsioonidena tegutsevad mitmed rahvusvahelised projektid ja ühendused, UNICEF (hoolitseb hariduse katesaadavaks tegemise
vetostada anuisikuliselt. Mõtetu sellepärast, et kõik probleemid tekitavad need alalised liikmed ise ja siis ka vetostavad . Rahvusvaheline kohus ( ICJ) Riigid esitavad kaasusi (tavainimene ei saa kaebusi esitavad, esitavad riigid nt. tõsised riigivastased kuriteod, sõjakurjategijad), kuuluvad 15 kohtunikku. Allüksus on ICC- kriminaalkohus( inimsusvastased kuriteod). ÜRO peamised tegevused inimõiguse kaitsega, arengutoetusega (riike kes on arengus maas), toit, kultuur, lastekaitsega, kodanikekaitsega, inimgruppide kaitsega jne. Allasutused - Maailmapank, IMF, ILO jne. Rahuvalve ÜROs- On kõikjal maailmas, ei saa saata sinna kuhu tahab vaid see riik peab olema sellega nõus; Ebaefektiivne ( piiratud õigused, ei saa konflikti sekkuda ) või isegi kahjulik ( nad ise on tapnud ja vägistanud). Enamus rahuvalve sõdurid pärinevad ise sellistest riikidest kus on konflikt nt India,
1970ndatel oli selleks Kurt Waldheim (teenis natsivägedes). Abiasutused - Art 7 lg 2 lubab luua ÜROle abiasutusi. Rahvusvaheline majanduslik ja sotsiaalne koostöö. Sellega seonduvalt kerkib esile Põhja ja Lõuna vastuolu. ÜRO sekretariaadi eesmärgik on olnud fikseerida mingi määr (0.7% RKT), kui palju suurriigid annaks arenguabi vaestele riikidele. 15 ÜRO harta põhimõtted 1966.a Inimõiguse paktid - kodaniku tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta - majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete õiguste kohta Mõlemad paktid algavad sättega "Kõigil rahvastel on õigus enesemääramisele". Riigi territoriaalne terviklikkus versus rahvaste enesemääramisõigus. Neil hakati vahet tegema juba Prantsuse revolutsiooni ajal. Kuid põhiliselt siiski 20.sajandi alguses. Rahvaste enesemääramise õigusest hakkasid rääkima Lenin ja Wilson. Wilsoni 14.punktis olid
PS §3 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Rahvusvahelise õiguse ültunnustatud põhimõtted ja normid= tava Kuidas Eesti PS suhtub rahvusvahelistesse lepetesse? Leping hakkab kehtima kui Riigikogu selle ratifitseerib. o Inimõiguste valdkonnaks- võimalus inimestel, üksikisikutel pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse. Eesti kuulub Euroopa Liitu. EL kohus asub Luksemburgis. Euroopa Inimõiguse kohus-allub Euroopa Nõukogule. o Rahvusvahelisel tasandil võib tulla ette, et Rahvusvaheline kohus peab rakendama riikide norme. RÕ võib kasutada Rahvusvahelistes tribunalides. Nt eri riikidest ettevõtted, lahendab nendevahelisi kohtusasju kolmanda riigi kohtus (tribunal). Tribunal peab vaatama kohalikku seadusandlust. Kui annaks ebaõiglase tulemuse, ei pea järgima neid norme, mis poolte koduriigis on. 2 suurt ettevõtet, mis tegutsevad mitmes riigis
Mida väiksem on rahvas, seda vähem on tal puhtloodusseaduslikel põhjustel potentsiaalselt andekaid lapsi. Ent ka väike rahvas vajab neid oma riigi olulistele kultuuri ja halduse aladele. Seega on just väiksel rahval eriti tähtis luua tingimused, mis soodustaksid kõigi lastele võimete maksimaalset arengut. Ainult sel viisil saab muuta reaalseks tähtsaimate rahvusvaheliste organite põhidokumentides deklareeritud inimõiguse, mis seisneb võrdsete võimaluste loomises võimetekohase hariduse saamiseks. Olgu ka märgitud, et oleme juba osanud mängida maha ühe oma varasema eelise: vaid vähesed erinevused linna- ja maaõpilaste õpitulemustes. Nimelt olid omal ajal mujal N Liidus selles näitajas nii tohutud erinevused, et maalaste kaitseks anti välja määrusi ja muudeti vahel isegi kõrgkoolide vastuvõtutingimusi, et maalapsed ikka ka kõrgkooli saaksid
Ameerikas ja Prantsusmaal 18.sajandi lõpul Partnerlus ( Saksamaa) · Religioon ja väärtused Kultuurisõjad · Rahvuslus ja religioon Identiteet · Religioossed erakonnad ja liikumised Kristlikud erakonnad ( Euroopa jm); Moral Majority ( USA) , Muslimi Vennaskond (Egiptus) ; Hamas (Palestiina); Bharatiya Janata Partei (India) ; Gush Emunim ( Iisrael) ; Jathika Hela Urumaya ( Sry Lanka) · Sisepoliitika ja välispoliitika Inimõiguse ja usuvabadus Religioon ja turvalisuspoliitika · Vestfaali rahu 1648 ususõdade lõpp Euroopas Rahvusvahelise poliitika ja religiooni lahutamine · Külm sõda inimõigused, mh usuvabadus · 11.sept 2001 e 9/11 religiooni naasmine poliitikasse · Usuvabadus Eesti Vabariigi põhiseadus prg 40 ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 artikkel 18 Kristlus · Suurim religioon maailmas
b. objektiivne ja subjektiivne õigus - obj õigus - on olemas õiguslik kohustus millelegi, ilma et oleks subjektiivne õigus sellele obE (b on kohustatud E.ks) - subj õigus on relatsioon õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm
- Struktuuriteooria milline on subj teooria struktuur, selle jaoks on olemas põhjused (huvid, tahe, norm, mille eesmärgiks isikut kaitsta), kuidas subj õigus toimib ja õiguse täitmine (kuidas seda realiseerida, siia võib arvata kohtu kaudu sissenõudmise ja hiljem kohtuotsuse täitmise) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus eseme abstraktsus inimõiguste ese on abstraktne. (nt õigus
b. objektiivne ja subjektiivne õigus - obj õigus - on olemas õiguslik kohustus millelegi, ilma et oleks subjektiivne õigus sellele obE (b on kohustatud E.ks) - subj õigus on relatsioon õigustatud i, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm
18. Teiste riigi sise- ja välisasjadesse mitte sekkumise printsiip. 84. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui · Sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning · Sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist. 19. Inimõiguse austamise printsiip. 85. kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Praeguseks on kujunenud inimõiguste kaitsest rahvusvahelise õiguse subjektide üldkohustus, mida peab teiste rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel järgima. 86. 87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 20. Euroopa Liidu loomine. 94. Euroopa integrastsiooni arengu olulisteks ajenditeks olid eelkõige: · Rahu tagamise vajadus;
RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le), ekvivalentne Jheringi teooria kohaselt õiguslikult kaitstud huvi. Windschedi teooria: Õiguskorra poolt isikule antud tahtevõim Bühleri kaitsenormi teooria kohaselt olemas üks norm, mille eesmärgiks on isikut kaitsta c. Põhiõigus ja inimõigus ● inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) ● inimõigused väljaspool õigust ■ universaalsus – nad on kõigil inimestel; nad on kõigi õigused kõigi vastu (universaalsed nii kandjate kui adressaatide suhtes)
6. WTO Maailma kaubanduse org 7. WHO Tervishoiuorganisatsioon 8. IBRD Maailma reparatsioonipank 9. IMF Rahvusvaheline valuutafond 10. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkond 11. ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsioon 12. OPEC Naftat tootvate riikide org INIMÕIGUSED inimõigused on inimese moraalsed sünnipärased õigused, mida temalt võõrandada ei saa. ja need on antud inimesele sellele, et ta kuulub liiki Homo Sapiens. Inimõiguse teooria töötasid välja prantsuse ja inglise valgustusfilosoofid(17-18 saj.). Kuid inimõiguste tagamise ja kaitsmise juurde jõuti palju hiljem. Inimõigused jagatakse kahte moodi a)põlvkondade kaupa. I põlvkonna inimõigused mille teadvustamiseni jõudis inimkond kõige varem.(üldised loomupärased õigused.N: õigus elule, õigus vabadusele,õigus eraelule ja selle puutumatusele, õigus eneseväärikusele,õigus sõnavabadusele,usuvabadusele(samas ei tohi
Kui Inimõiguste Kohus leiab, et avaldus on vastuvõetav, toimub inter partes menetlus, st kohus kuulab enne otsuse tegemist avalikul kohtuistungil ära poolte argumendid. Menetluse selles etapis peab pooli abistama advokaat. Kui kohus on teinud lõpliku otsuse, on see asjaomasele riigile siduv ja ta peab võtma selle täitmiseks kõik vajalikud meetmed. Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. o Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest. Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast
vangistuses hoidmise või talle tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel kolmandat isikut mingit tegu toime panema või sellega nõustuma. Pantvangi võtmine on lõpule viidud vangistamisega, täpsemalt: hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt. Väljapressimine on lõpule viidud momendist, kui ähvardusega nõudmine sai kannatanule teatavaks 6. Vägistamine. Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse vastu, milleks on seksuaalne enesemääramisõigus. See on isiku õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. Lisaks kahjustab vägistamine nii füüsilist kui vaimset tervist, kuna on olemuslikult kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust ja muid negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud pole ka kehavigastuse või psüühikahäire saabumine vägistamise tagajärjel. Deliktitüübilt on vägistamine formaalne liitkoosseisuline süütegu
2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · Laiemas mõttes on tegemist õigustega, mis kuuluvad igale üksikisikule tema inimeseksolemise tõttu, sõltumata tema kodakondsusest, soost, rahvusest, usust, keelest vms. Õigused tulenevalt sellest, et need kuuluvad inimestele
võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismi nime all. Kommunistlik ideoloogia on säilinud veel Põhja-Koreas, Vietnamis, Hiinas, Kuuba. 2) Sotsiaaldemokraatia on enamlevinud just skandinaaviamaades, Taani, Norra, Rootsi jne. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõiguse võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest kuidas ta suudab kasutada ühiskonna poolt pakutavaid võimalusi. Majanduses pooldatakse segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib ka kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Levinud on astmeline tulumaks, selle põhieesmärgiks on vältida suuri toimetulekuerisusi rikaste ja vaeste vahel
valimisõigus (PS § 156 lg 1; vrd RKPJKo 15.07.2002, 3-4-1-7-02, p 16 jj). Võib väita, et Riigikohus rakendab põhiõigusi järjekindlalt subjektiivsete õigustena. Kõik PS põhiõigused on subjektiivsed õigused. Peale selle on põhiõigused ka objektiivsed kohustused, mida põhiõiguste adressaadid peavad järgima sellest sõltumata, kas põhiõiguste kandjad seda konkreetsel juhul nõuavad või ei. Selgitada tuleb, millises vahekorras on põhiõiguse ja inimõiguse mõisted. Inimõiguste mõistet kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes konventsioonides ja deklaratsioonides sisalduvate õiguste tähistamiseks. Robert Alexy järgi on inimõigused : universaalsed, moraalselt kehtivad, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused. Esiteks: Universaalsus käib nii kandjate kui adressaatide kohta. Inimõigused on kõigi õigused kõigi vastu, kusjuures kohustatud pooleks on nii kõik inimesed, inimeste grupid
konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest
ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum. Inimest vaatleb kui ajaloolist olevust, kelle ajaloolisuse on paika pannud kultuur. Kritiseeritakse vaatevinklit, et kõik peab olema võrde ja ühtne üksikisikust lähtudes. Leiavad, et kuna inimõiguse ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse (nt rahvuslik, kultuuriline kuuluvus), kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. Samuti on see igasuguse distsipliini hävitamine, sest kuuluvus tähendab alati distsipliini ja kohustusi. Parempoolsed on vastumeelsed revolutsiooni ning ühiskondlike ümberkorralduste suhtes, rõhutavad, et inimesed on pärilikult erinevate intellektuaalsete võimetega. Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi
töötlemine nii laialdaseks, et seadusandliku baasi loomist ei olnud võimalik enam edasi lükata. 1983 sätestas Saksamaa Föderaalne Konstitutsiooni kohus reegli, mille kohaselt on igal isikul vastavalt Saksa põhiseadusele õigus otsustada enda isikuandmete avaldamise üle. Lahendi kohaselt saab informatsioonilist enesemääratlusõigust piirata üksnes juhul, kui seda nõuab avalik huvi. Andmekaitse raamnormid Euroopas Kodifitseeritud Euroopa andmekaitse lähtepunkt on inimõiguse konventsiooni artikkel 8, mis sätestab isiku õiguse eraelu puutumatusele. Nii EL kui EN normatiivaktides on andmekatise saanud põhjalikku tähelepanu ning andmekaitsealased aktid on tulenevalt valdkonna kiirest arengust pidevas muutumises ja täienemises. OECD juhend eraelu kaitsest ja piiriülesest isikuandmete kaitsest 23.09.1980. OECD juhend on andmekaitse kodifitseerimises mänginud olulist rolli mitte ainult Euroopas, vaid ka teistel kontinentidel, mh eriti Jaapanis, Austraalias jne.
ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Kohtute ülesanded: · Õiguskorra tagamine, kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid seaduste vastavus põhiseadusele, erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine. · Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. o Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. o Euroopa Kohus Euroopa Liidu institutsioon, jälgib EL seadusandluse täitmist. Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamisel st, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. Euroopa Kohtusse kuulub 1 liige igast liikmesriigist
2. astme kohus 1. astme kohus Õiguskantsler president Riigikogu üksikisik ja juriidiline isik 13.Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus - Strasbourgis Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. 14. Euroopa Kohus lk.136 - Luxembourgis Euroopa Liidu institutsioon, jälgib EL seadusandluse täitmist. 15. Ombudsman. Ombudsmani institutsioon pärineb Rootsist. 20. sajandil võttis selle üle enamik Euroopa riike ning Maastrichti lepinguga loodi Europarlamendi juurde Euroopa ombudmani institutsioon Tavaliselt valib ombudsmani parlament. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
Seal hinnatakse lõppastmes, kui hästi on valitsus hakkama saanud oma ülesannetega. Subjektiivsetel õigustel nõuab §15 see, et seda peab saama ka nõuda. Realiseerimine on midagi muud kui õigus ise, kui ei saa realiseerida, siis on tühi õigus. Kui on välja arendatud subjektiivne õigus, mida ka realiseeritakse ja tema õigusi piiratakse, siis on isikul õigus enda kaitseks välja astuda . See ongi see oluline vahe objektiivse ja subjektiivse õiguse vahel. · PÕ ja inimõigus Inimõiguse mõiste tunnused (Robert Alexy): a. universaalsus nii kandja kui adressaadi poolel (kõik inimesed on kandjad ja kõik on adressaadid, adressaat võib olla nii riik, grupp kui ka inimene) b. vundamentaalsus põhilised õigused, kaitsevad ja rahuldavad vundamentaalseid vajadusi c. Eseme abstraktsus inimõigus pole kunagi millelegi konkreetsele, vaid on alati abstraktne. Vabadus, tervis. d. Moraalsed õigused kehtivad moraalselt
seksuaalsuhted mängivad inimese ja ühiskonna elus küllaltki olulist rolli, avaldades mõju ühiskonna kultuuritasemele. Sugutung on üks elu põhiinstinkte. Loomulikult ei karista seksuaaltungi eest, vaid selle tungi raguldamise ühiskonnavastase vormi eest.76 Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isiksusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele77 ja vabale eneseteostusele.78 Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm
Koodeks määrab ära iga tema reguleeritud toetuse suhtes minimaalsed proportsioonid elanikkonnast, mis peavad olema hõlmatud vastavate riskide kaitsemehhanismidega, ning samuti tagatavate toetuste miinimummäärad. Euroopa sotsiaalharta on oma olemusel tihedalt seotud majandus- sotsiaal- ja kultuurialaste õiguste paktiga, samuti inimõiguste ülddeklaratsiooni teatud artiklitega. Euroopa tasandil tuleb Euroopa sotsiaalhartat käsitleda kui Euroopa inimõiguse konventsiooni teist osa. EIÕK reglementeeriv valdavalt inimese poliitilised õigused, samal ajal kui sotsiaalharta sisaldab endas sotsiaalseid õigusi, nt õigus tööle, õigus organiseeruda, õigus kutseõppele, õigus sotsiaalkindlustusele jne. 4.4. Euroopa Liidu normid sotsiaalkindlustuse alal. Sotsiaalhoolduse aspektist lähtuvalt on olulised Euroopa sotsiaalharta järgmised artiklid: 1) art 1 millest deklareeritakse igaühe õigust niisugusele tööle ja tööga
kohtulahend ning seetõttu on ka kohtumenetlust reguleeriva normistiku ülesanne tagada kohtuasja lahendamine, samas peab kohtuasja lahendamine toimuma efektiivselt. Efektiivseks lahendamiseks saab pidada lahendust, mis saabub mõistliku aja jooksul, võimalikult optimaalsete kuludega ja on õige. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 sätestab efektiivse ja õiglase kohtupidamise põhimõtted kui põhilise inimõiguse. Efektiivse kohtupidamise mõiste võib ka sisustada, tuginedes Euroopa inimõiguste kohtu (edaspidi inimõiguste kohus) praktikale. Kohtumenetluse ülesandena võib märkida veel tõe ja õiguse välja selgitamise või subjektiivse materiaalõiguse elluviimise. Absoluutse tõe ja õiguse väljaselgitamine on enamasti niivõrd ressursirohke toiming, et sellist pigem filosoofilist eesmärki kohtumenetlusele seada ei saa. Üldised põhimõtted Menetlusökonoomia põhimõte
annaabi.ee 
